kasutusel kõigis kõrgkoolides, paljudes üldhariduskoolides, akadeemilistes asutustes, riigiasutustes jne. Interneti puhul on tegu ülemaailmse võrguga (WAN - Wide Area Network). Arvutivõrks võib olla ka kohalik (LAN - Local Area Network), mille ulatus piirdub reeglina ühe hoonega või selle osaga. Ka nendel arvutivõrkudel on funktsiooniks ressursside jaotus ja tugi inimeste suhtlemisele. 1978 aastal esitasid Starr Roxanne Hiltz ja Murray Turoff oma nägemuse suhtlusest arvutite vahendusel ja arvutite kasutusvaldkondadest järgneva 15 aasta jooksul. Praeguseks ongi see aeg kätte jõudnud. Nende prognoosi 14 põhipunkti olid: 1. 1980 aastate keskel saavad komputeriseeritud konverentsid oluliseks suhtluse vormiks enamuses organisatsioonides. 2. 1980 aastate keskpaigaks kasutatakse ühiskonnas suhtlust arvutite abil sama laialt kui telefoni praegu (aastal 1978). 4 3
Virtuaalsete meeskondade töös kasutatakse tihti vähem rikkaid kommunikatsiooni- kanaleid. IKT poolt vahendatud kommunikatsiooni puhul puudub vahetu, kiire infovahetusega kontakt ja piisavad mitte-verbaalsed märgid suhtluspartnerilt. Neid puudusi peetakse põhjuseks, miks IKT-poolt vahendatud kommunikatsiooni korral on täheldatud grupiotsuste tegemisele kuluvat rohkem aega ja enam ebaõnnestumisi (võrreldes silmast- silma suhtlemisega) piiratud aja jooksul konsensusele jõudmisel (Hiltz et al. 1986, Siegel et al. 1986). Vaesemate kommunikatsioonikanalite kasutamise puhul on uuringutes leitud, et mitte-verbaalse osa puudumine suhtluses on põhjuseks, miks virtuaalmeeskonna liikmete rahulolu probleemilahendusprotsessiga ja produktiivsus on olnud madalamad võrreldes tavameeskondadega (Straus 1996; Straus, McGrath 1994). Tootlikkuse osas on tulemused siiski vastuolulised, sest teistes uuringutes on jõutud täpselt vastupidisele tulemusele