Mehed kandsid ka sukki.Prantsusmaal tohtis ainult Louis XV kanda brokaadist ülakuube. Meestel oli moes frac,hilisema fraki eelkäija.Põlvpükse hakati saj. Lõpu poole kandma traksidega. Pärast Prantsuse revolutsiooni tekkis uus rühmitus Les Incroyables.Selle liikmed kandsid kuldkõrvarõngaid,sügava väljalõikega kingi,mis vaevu katsid nende varbaid ja erksavärviliste nööridega seotud põlvpüksid. Revolutsioonijärgne meeste rõivastus hakkas prantslaste edevate hilpude asemel järgima inglaste ratsaülikondade fassongi,muutus asjalikumaks. Ilu ja hügieen. Eelistati pesemisele meikimist.Tooniva alusmeigina kasutati tinavalget sisaldavaid mürgiseid segusid.Jätkuvalt usuti,et parfüüm suudab varjata kehalõhnu ja Louis XV nõudis õukondlastelt iga päev erineva parfüümi kasutamist. Sajandilõpul õppisid inimesed hindama värsket õhku ning põlgama vängeid parfüüme.Marie Antoinette oligi juba toonud moodi senisest kergemad lõhnad
Sõnn ja Mood Sõnnitarid on sensuaalsed, kindlameelsed ja neile meeldib end aegajalt hellitada ja poputada. Nende riided tunduvad alati hinnalised ja soliidsed, mis ei tähenda aga seda, et riiete hind üüratult kallis oleks. Sõnnid lihtsalt oskavad teistest sodiaagimärkidest paremini eristada hinna ja kvaliteedisuhet. Samuti peavad Sõnnid lugu mugavusest. Riided olgu pigem seljas hästi istuvad, kui ülitrendikad.Lisaks riiete väljanägemisele, peab ka hilpude materjal olema parim. Kvaliteetne siid ja kasmiir juba Sõnni riidekapist ei puudu.Aksessuaaridest eelistab Sõnn massiivseid, kuid samas lihtsaid ehteid. Hea oleks, kui ehet kaunistaks ka mõni vääriskivi, kuid kindlasti ei ole Sõnnid kassikullakandjad. Ehted olgu ikkagist hõbedast või kullast.Värvidest armastab Sõnn mahedaid toone, eriti roosat, helesinist ja sinist. Kui Sõnnitar on rohkem püksikandja, siis oleks soovitatav need välja vahetada kleitide vastu
kahvatukollane ning vahel ka must poole sääremarjani ulatuv kitsaste varrukatega kehakate. Itaallased kutsusid seda kuube goldonianaks. Põlvpükse hakati sajandi lõpu poole kandma traksidega, sääred pikenesid veidi ning katsid põlvi. Mehed kandsid jälle püksisäärteni ulatuvaid põlvsukki, millest nad 1730. aasta paiku olid loobunud. Revolutsioonijärgne meeste rõivastus hakkas prantslaste edevate hilpude asemel järgima inglaste ratsaülikondade fassongi, muutus asjalikumaks ning tänapäevase joonega sarnasemaks. Siidist põlvpüksid hakkasid kaduma ning mehed eelistasid pahkluuni ulatuvaid pükse ehk pantaloone. Garderoobi kuulusid ka pikkkuub, tärgeldatud kraed, lühikesed vestid ja kroogitud servaga sokid. Kangad: 45
kahvatukollane ning vahel ka must poole sääremarjani ulatuv kitsaste varrukatega kehakate. Itaallased kutsusid seda kuube goldonianaks. Põlvpükse hakati sajandi lõpu poole kandma traksidega, sääred pikenesid veidi ning katsid põlvi. Mehed kandsid jälle püksisäärteni ulatuvaid põlvsukki, millest nad 1730. aasta paiku olid loobunud. Revolutsioonijärgne meeste rõivastus hakkas prantslaste edevate hilpude asemel järgima inglaste ratsaülikondade fassongi, muutus asjalikumaks ning tänapäevase joonega sarnasemaks. Siidist põlvpüksid hakkasid kaduma ning mehed eelistasid pahkluuni ulatuvaid pükse ehk pantaloone. Garderoobi kuulusid ka pikkkuub, tärgeldatud kraed, lühikesed vestid ja kroogitud servaga sokid. Kangad: 45
annaabi.ee 
