rühmadest, siis narmasõieliste tulpide kõrgus (35 - 75 cm) ja õitsemise periood võivad suuresti kõikuda. Ainus ühine omadus on neil see, et õie kroonlehtedel on kaunis peen narmastus. Tuntumad sordid on Arma, Blue Heron, Burgundy Lace, Fringed Elegance jt. Roheliseõielised e. Viridiflora tulbid. Kes soovib oma aeda midagi ebatavalist, siis sellest rühmast on kerge leida üsna omapäraseid tulpe. Roheliseõieliste rühma tulbid on palju omadusi pärinud lihtõielistelt hilistelt tulpidelt, õie kuju aga meenutab liiliaõielisi, sisaldades ka rohelist värvi, mis ongi nende peamine iseärasus. Roheliseõielised tulbid on pika õitsemisajaga - kuni kolm nädalat - ja seetõttu on nad hinnatud lõikelilledena. Taimede kõrgus 40 - 60 cm, sibulate vahekaugus istutamisel 5 cm. Tuntumad sordid on: Artist, Golden Artist, Greenland, Spring Green, Esperanto, Pimpernel jt. Rembrandt tulbid - selle rühma tulbid on kõik kõik kirjud sordid (põhivärvuse taustal teist
Omavahelisi tülisid ei näi urvalinnul esinevat ja arvatavasti hoiavad paarid kokku aasta läbi. Väljaspool pesitsusaega tarvitab urvalind peaaegu ainult taimset toitu. Kõige sagedamini nokitseb ta kaseurbadest seemneid, kuid otsib toitu ka lepaurbadest ja kõrgetelt umbrohtudelt. Eks sellisest toitumisviisist on tulnud ka tema nimi - urvalind. Urvalinnu lihtne ja vuristav laul koosneb paljudest kutsehäälitsustest ja on enamasti tasane ja kõlatu. Meie kuuleme seda vaid hilistelt läbirändajatelt kevadel ja õnnekombel ka suvise hulkumise ajal. Eestis urvalind ei pesitse, vaid on rohkearvuline läbirändaja. Sügisel nähakse esimesi linde juba septembri teisel poolel, suuremad parved saabuvad aga oktoobris ja novembris, kellest väiksem või suurem osa jääb ka talveks kohale. Oma põhjapoolsel kodumaal, taigas ja metsatundras, pesitseb urvalind mõnel pool hajusate kolooniatena. Paksuseinalise pesa ehitab emaslind põõsastele või puude alumistele okstele
annaabi.ee 
