· Vegetatiivne paljunemisviis on looduses vanim, sel puhul muutlikkus kas puudub üldse või on minimaalne. · See on suhteliselt kiire paljunemis viis. Teine mittesuguline paljunemise viis on paljunemine eostega: · Eoselisel paljunemisel pärilik muutlikkus suureneb, sest eostes kombineeruvad pärilikkusstruktuurid ümber, peale selle võivad lisanduda ka mutatsioonid. · See on levinud algloomadel, seentel ja taimedel. Kõige hilistekkelisem paljunemisviis on suguline paljunemine: · Kõige ulatuslikum pärilik muutilikkus avaldub sugulisel paljunemisel. Viljastumisel kombineeruvad emas- ja isasorganismide geenid ja kromosoomid. Sel põhjusel ongi sugulisel paljunemisel kõik järglased üksteisest ja vanematest erinevad. · Muutlikkus on kõige suurem. 5. PÄRILIKUD HAIGUSED JA MITTEPÄRILIKUD HAIGUSED
Temperatuuri mõjud Munajuhade väärarengud Tulem/resultaat Ühest rakust neli geneetiliselt Üks viljastumisvõimeline erinevat spermi munarakk, mida võidakse viljastada meioosi käigus ja kolm hukkuvat polotsüüti. Sugulise paljunemise eripära Evolutsiooniliselt kõige hilistekkelisem paljunemiviis Üldjuhul nõuab kahe erineva vanemorganismi olemasolu (eranditeks: neitsisigimine, liitsugulisusel iseviljastamine) Sugulisel paljunemisel on vaja spetsiaalseid sugurakke (sperme ja munarakke) Kindlasti peab toimuma sugurakkude viljastumine Sugulisel paljunemisel avaldub selge ploidsuse muutus põlvkondade vaheldumisel (vanemate sugurakud haploidsed, embrüo diploidne)
annaabi.ee 
