Kuna tegu oli soolokontsertiga, siis Uku sai peamiselt ise oma äranägemise järgi laule järjestada. Kokku oli esitatud lugusid 10. Repertuaar koosnes tema tuntuimatest lugudest. Nii sai ka suurem osa publikust kaasa laulda. Esitatud lood olid näiteks ,,Sind otsides", ,,Jagatud öö" ja ,,Rääkimata lugu". Need ongi ehk Uku Suvist kõige tuntumad lood, sest neist esimene ning viimane on olnud telesarja ,,Sind otsides" tunnuslugudeks. Suviste hääl kõlas hilissuvises järveäärses pargis imeliselt. Olin isegi meeldivalt üllatunud, et ta suutis kõik sõnad kaunilt välja hääldada ning samas häälega ka mängida. Varem ei olnud ma olnud iial Uku Suviste austaja, aga sellest ajast peale kuulan tema laule isegi väga suure huviga. Kogu ürituse meeleolu oli meeldiv. Rahvas oli rahulikult meelestatud, nooremad isegi tantsisid laulude taustal. Leidsin kontserdil käies vaid head. Kohalikest üritustest on see minu arvates olnud seni kõige võimsam
Miks peaksid seened oma viljakehi peitma? Samas on leitud, et maasisese viljakehaga seeni kasvab kõige rohkem pika põuaperioodiga piirkondades. Arvatakse, et see on tingitud vajadusest kaitsta end juhusliku läbikuivamise ja ka kiire mädanemise eest väga sademeterohkel ajal. Maasisesed viljakehad on palju pikaealisemad kui maapinnal kasvavad jalaga vormid.Paljud on võimelised säilima üle talve, samal ajal kui pilvikute ja puravike viljakehad hävivad hilissuvises kliimas poole nädalaga. Enamik trühvlitest kasvavad lehtpuude juurte all. Seene kooselu kujuneb vaid teatud puuliikidega. Põhiliselt on nendeks tammeliigid. Trühvlid eelistavad savikat ja lubjarikast, kergesti vett läbilaskvat pinnast. Trühvliliike on ligikaudu 70 ning pooled neist on leitavad Euroopas: Hispaanias, Prantsusmaal ja Itaalias.Kuid vaid mõned leitud liikidest on kõrgelt hinnatud toiduproduktid. Trühvlite tekkelugu ulatub ilmselt dinosaurusteaega
igale uuele puhkemisele vastu minnes teame, et midagi on jälle lõplikult kadunud, kättesaamatuks muutunud, möödunud. Ajatuksumise ja tuleviku olemasolu on samas pidevalt küsitav, kas me äkki ei seisa hoopis paigal, kas me ei otsi olematut, ei oota tulematut. Küllaltki tähendusrikas on kogu esimene luuletus, mis on üks vähestest suvelugudest, luuletus, mida enamik on kooliajal lugemikust näinud, ehk pähegi tuupinud. Midagi väga omast on selles angervaksa lõhnas ja hilissuvises mõttes, et SEE soojuseaeg on jälle igaveseks läbi, ehk tuleb järgmine, kuid kes seda nii kindlalt teab? "Luulekogu avaluuletus edastab Luige ühe põhisõnumi: Ja seda suve / ei tule enam, / ei tule enam / seda suve. (Lk 5.) Neisse klassikaks saanud ridadesse on kätketud kaduvuse ja mööduvuse lohutamatu nukrus. Mõtlemapanev on asjaolu, et juba 1975. aastal kirjutatud tekstides kõneleb Luik aastasaja lõpust tajutav on teatud kiirendatud kronoloogia, ehk ka tülpimus ja lõpu-ootus."
annaabi.ee 
