ohverdamas. Hilisrauaaeg (1050-1225) Tartu linnus on olnud Tartu kõige tähtsam ja olulisem keskus. Ka praegu kõige tähtsam lipp on Tähetorni tornis. See linnus ei hõlma mitte kogu seda ala, vaid just tähetorni ala. Muinaslinnus oli muust toomest eraldatud. Tartu linnuse kaevamine on näidanud, et 11nda sajandi keskel jäeti väga paljud linnused maha ja alles jäid ainult mõned tähtsamad, mis kindlustati tugevamini või ehitati uued linnused, mis olid tunduvalt tugevamad kui vanad. Hilisrauaaegsete linnuste puhul on väga tavaline, et ehitatakse igasse külge võimas vall. Linnuste kaitserajatised on väga täpselt välja mõeldud. Näiteks enne väravat on ehitatud mingi kaldtee ning enne väravat on võrdlemisi järsk käänak, et vaenalsel oleks keerulisem rammpalki värava ette tuua. Lõhavere linnus on Eesti üks olulisimaid linnuseid. Lõhavere linnuse omanik oli Lembitu. Väravakäik
sealsele ornamendile. Pööras tähelepanu ka kaunistustega odaotstele ning kuidas neid kaunistusi tehtud on. Ta avastas, et väliselt on need odaotsad omavahel küllaltki sarnased, kuid detailides on siiski üpriski palju erinevusi. Ta üritas välja tuua iga maa odaotsad ning neid võrreldes avastas ta ka teatud omaaegsete seppade käekirja ning nüansse, mida naaberpiirkonna odaotstel ei olnud. Eesti territooriumil eristas ta välja lausa 9 erinevat seppa, kes on valmistanud 105 odaotsa. Hilisrauaaegsete odadega on probleeme, kuna keegi neid tüüpe täpselt ei tea. Leitud on neid näiteks Lõhavere linnusest ning Randvere kivikalmest. Muinasaja lõpust leitud odadel enamasti enam damastseeritud odaotsi ei ole, kuid mingil määral on damastseeritust imiteeritud. Lõhavere linnuse kaevust on leitud kaks oda, millel olid teatud määral säilinud ka varred. Leiti üks torke- ning üks viskeoda. Viskeodadel olid varred lühemad, kui torkeodadel. Viskeodad
annaabi.ee 
