koobaspooridega. Rakuseinad sisaldavad u 40-58% tselluloosi, 15-23% hemitselluloosi, 28- 34% ligniini ja veidi muid aineid (eeterlikke õilisid, tanniide, vaiku). Trahheiidide vahel leidub ka puitunud seintega puiduparenhüümi rakke, kuhu kogunevad talveks säilitusained – tärklis ja mitmesugused rasvad. Kevadel, vegetatsiooniperioodi algusestoodab kambium suuremõõtmelisi ja õhukeseseinalisi trahheiidirakke, mistõttu näib kevadpuit ristlõikes heledamana. Hilispuit koosneb rohkem paksuseinalistest ja väiksemamõõtmelistest trahheiididest, mistõttu näib tumedamana. Hilispuit eristub nähtavalt järgmise aasta kevadpuidu heledamatest rakkudest, andes selliselt võimaluse värvuskontrasti abil aastarõngaid omavahel eristada. Aastarõngad paiknevad konsentriliste ringidena üksteise kõrval, moodustades puutüve ristlõikel iseloomuliku joonise. Kevadpuidu trahheiidides
Lehis on väga valgusnõudlikud. Tundlikud ka mulla liigse niiskuse suhtes. Seega eelistavad lehised kuivi kasvukohti, juurestik on neil tugev ja sügavale tungiv. Perekonda kuulub ca 10 (20) liiki Euroopas, Aasias ja Põhja- Ameerikas. Puit on vara tekkiva ja tüve ristlõigest suure osa moodustava punakaspruuni või pruuni lülipuiduga, aastarõngad on noores eas laiad. Aastarõnga sees on vara(kevad)puidust hilis(sügis)puiduks üleminek järsk. Hilispuit moodustub kuni poole aastarõnga laiusest ja on kivikõva. Puidukiud on jämedad ja puit ise väga vaigurohke, mistõttu ka väga vastupidav ilmastikule ja mädanemisele. Tihedus 500...800 kg /m3 (15 % niiskuse korral). Puit on kõva, tugev, kuid oksad on haprad ja murduvad kergesti. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 25 Lehise puitu kasutatakse saematerjalina ehitustel, välis- ja siseviimistluses,