kivimiliigid (nt tulekivi, kiltkivi), võimaluse korral obsidiaan ehk vulkaaniline klaas. Sel ajal leidis aset inimese eellaste arenemine Homo sapiensiks. Paleoliitikum algas umbes 2,5 miljonit aastat tagasi koos esimeste Homo liiki/perekonda kuuluvate olendite ilmumisega ning lõppes u 10000 aastat eKr. Lõpudaatumid on piirkonniti erinevad, näiteks Põhjamaades võib selleks pidada u 9000 eKr. Paleoliitikum jaguneb omakorda kolmeks: varapaleoliitikumiks, keskpaleoliitikumiks ning hilispaleoliitikumiks. Lühidalt võib öelda, et inimese arengus on palju ebaselget veel praegugi ning uurijad on paljuski eri meelt. Kindlad ollakse siiski selles, et inimene on bioloogilise evolutsiooni teel eristunud loomariigist. Inimlased ehk hominiidid on lahknenud mingist inimahvide tüvivormist. Inimene Homo kui tööriistu valmistav olend on vähemalt 2 miljonit aastat vana. Nii esimesed hominiidid (inimlased) kui ka esimesed inimesed, so Homo habilis ja Homo erectus tekkisid Aafrikas
Hiljem hakati tegema ka vibupuuri, millega on võimalik ise tuld teha. Solutre kultuuri inimestele olid olulised jahiloomad metshobused. *Madeleine`i kultuur Millal inimene ise õppis tuld tegema? Algselt sai selle juhuslikult nt kui välk lõi kuskile sisse. Euroopas kasutati tuld 400 000 aastat tagasi, maailmas 500 000 aastat tagasi. Tulel oli väga oluline roll: toidu küpsetamiseks, kaitse, soojus ja valgus jaoks ning arendas organiseerimiseoskust ja koostööd (tuld pidi valvama). Hilispaleoliitikumiks on tööriistade arv paisunud juba väga suureks. Esemed on palju kütitavate loomade luudest ja sarvedets. Ilmuvad tööriistad nagu ahing ja harpuur. Harpuuriga püüti nii vee kui ka metsloomi. Toimus spetsialiseerumine. Põhjapoolsed kultuurid (tšehhi, põhja – saksa) spetsialiseerusid mammutitele. Avastati 15 000 a vana Kostjonki asula Ukrainas, kus leiti üle 1000 mammutist pärineva luu. Mammutiluid kasutati elamute ehitamisel. Teatud asulad spetsialiseerusid põhjapõtradele.
annaabi.ee 
