Viimane osutab, et kohapeal on tehtud kõikvõimalikke töid ilmselt aasta läbi. Aivar Kriiska on arvanud, et külas oli majapidamisi arvatavasti 2-4 ja külas elas seega 20-50 inimest. Inimeste arv talus on küll siinkohal kalkureeritud lähtuvalt põllumajanduslikest ühiskondadest. Mitmed uurimused on osutanud, et püügimajanduslikes ühiskondades oli peres märgatavalt vähem lapsi. Hilisneoliitilisi kultuure peetakse püügimajanduse musternäidiseks. Sel ajal kütiti palju suuri jahiloomi, aga ka hülgeid (hallhülgeid ja grööni hülgeid) ning pringleid. ELU-OLU Tolleaegsest riietusest pole Põhja-Euroopas peaaegu midagi säilinud. Mainida võiks näiteks Ahvenamaalt saadud savist naisefiguure, millel on õlgade ümber kujutatud justnagu narmastega rätik. Vahel leitakse matustest ripatseid, mis on ilmselt olnud õmmeldud riiete või peakatte külge
süvenes esivanemate kultus, mille klassikalisteks näideteks peetakse megaliitkalmeid. Viimaseid ehitati alates u 4500 eKr ning need levisid laialt. Tähtis oli taevakehade kultus. Kogu Euroopa alalt on neoliitikumist teada mitmeid suurema või väiksema ulatusega arheoloogilisi kultuure, millest tuleb juttu järgmises pikemas loengukursuses. Küll aga mainin siinkohal mõningaid hilisneoliitilisi arenguid. Viljelusmajanduse arenedes ning sobilike maade väljakurnamisel tekkis vajadus uute asumisalade järele. U 30002000 eKr oli Euroopas rahutu aeg. Osa mõjusid levis ideede kaudu ent aset leidsid ka rahvaränded ning vallutused. Sel perioodil levisid venekirvekultuurid, millele on iseloomulikud kivist, hiljem vasest venekirved ning nöörkaunistusega keraamika. Viimasest ka kultuuri paralleelnimetus nöörkeraamikakultuur. Ulatusid Kesk-Rootsi, Norrasse,
annaabi.ee 
