On täheldatud, et kogukondade vaheline liikuvus on taolistes ühiskondades suur, s t enamik inimesi vahetab elu jooksul üks või mitu korda kogukonda. Milline ühiskond valitses kiviaegses Eestis, pole täpselt teada, pealegi võis see pika perioodi jooksul mitmeid kordi muutuda. Samas on alust oletada, et ülalesitatud üldised seaduspärad kehtisid ka püügimajanduslikus Eestis. 18 HILISNEOLIITILISED KULTUURID EESTIS HILISNEOLIITILINE KAMMKERAAMIKA KULTUUR (ca 3600-1900 ema) Teraviljakasvatuse algus Eestis Eestis hakati maad viljelema enam-vähem samal ajal, kui Lõuna- Skandinaavias. Esimesed andmed kaerast pärinevad 4000 ema, odrast 3900 ema, nisust 3500 ema. Võib-olla toodigi teadmised ja/või seemned näiteks Lõuna-Skandinaaviast või Kesk-Euroopast. Pikad meresõidud olid tollal juba ilmselt tavalised. Asustus Hilisneoliitikumis elati juba kindlalt külade või taludena sellele viitab paks
Tulekivist kirved. Need olid ekspordiartikliks, siinseid kirveid on leitud näiteks Lõuna-Saksamaa järveasulatest. Keraamikas domineerisid peekrisarnased savinõud, mis erinevalt Rösseni omadest on täielikult kaunistamata. Nõud tihti sangadega. Matuseid suhteliselt vähe. Maa-alused laibamatused, jalad põlvist kõverdatud. Maeti nii üksikult kui ka mitmekesi. Erilist lugupidamist selles kultuuris surnute vastu ei näidatud. Maalitud keraamika kultuuri hulka kuulub ka hilisneoliitiline Tripolje kultuur (u 4500 3000 eKr). Hõlmas põhiliselt Ukrainat, Rumeeniat ja Moldovat. Kultuuri keskus Dnestri jõe ülemjooksul ja ilmselt saigi ta alguse praeguse Ukraina aladel. Kultuur oli ekstensiivne. Tuntakse üle 1000 väga erineva muistise ning ilmselt esimest korda Euroopa esiajaloos on sellel kultuuril ka linnalisi jooni. Esimesed Tripolje kultuuri muistised avastati 1884. Rumeenias, esimesed uuringud toimusid 1909. Tavaliselt jagatakse kas 2-x või 3-x (varane ja hiline; 3
annaabi.ee 
