Kõõvitsad, uuritsad (tulekivist, kvartsist, muudest kivimitest). Esimesed paadid või ruhed, mõlaleiud, leide nahkpaatidest. Nt Venemaalt on leitud mesoliitilisi suuski ja Põhja-Euroopast terve rida reejalaseid. Tehtud männipuust, dateeritud u 7000 eKr. Mesoliitikumist pärinevad esimesed võrguleiud. Üks vanim Suomusjärvi kultuuri Antrea Korpilahti leid (ka võrgukive, võrgukäbasid). Võrk ise punutud pajukoorest. Selle algne pikkus oli u 2730 m, laius 1,5 m, silmuse suurus u 6 cm. Hilismesoliitiline võrguleid ka Siivertsist (dateeritud 6 at eKr). Mesoliitiline majandus Endiselt tähtis jaht, suurenes kalastuse osatähtsus, mereloomade püük. Jätkus korilus. Paleoliitikumist rohkem kasutati vibusid ja nooli, vähenenud oli ajujahi osa. Suurenes individuaalse jahi osatähtsus. Metsad olid liigirikkamad kui tundra. Asustus vähem liikuv asustus laienes ja tihenes. Mesoliitilised matused
Metallid: vask, kuld, isegi pronks. Ehted: kullast, pronksist. Vasest nõelad, ehted (nt kõrvarõngaid ja sõrmuseid). 13 Põhja-Euroopa neoliitikum Neoliitikumis esmalt keraamika, muus osas püsis paljuski mesoliitiline traditsioon. Ertebølle kultuur sai alguse mesoliitikumis, kestis neoliitikumis (lõpp u 3900 v 3200 eKr). Majanduse aluseks küttimine, korilus, kalapüük. Hilismesoliitiline Ertebølle oli poolpaikse asustusega, suured asulakohad ja kalmistud. Ehitusjäänuseid ei ole; säilinud vaid tuleasemed, omaaegsel rannikul. Kökenmödingid. Mesoliitilisest traditsioonist lähtub enamik Ertebølle kultuuri esemeid. Vanim keraamika dateeritud u 4600 eKr, u samal ajal laiemalt ka kiviesemete lihvimine. Keraamika: 1. suured koonilised, teravapõhjalised ja paksuseinalised nõud; 2. väikesed liuakujulised ümarapõhjalised nõud
annaabi.ee 
