Keskmine kiviaeg Mesoliitikumist ehk keskmisest kiviajast pärinevad esimesed praegu teadaolevad inimasustuse jäljed Eestis. Keskmine kiviaeg on püügimajandusliku asustuse ajajärk. Elatud on veekogude ääres. Mesoliitikumi varasema osa asustus on sisemaaline ja seotud järvede ja jõgedega. Peamiseks jahiloomaks on olnud põder ja kobras, aktiivselt on kalastatud ja ilmselt tegeldud korilusega. Hilismesoliitikumist pärineb ka Eesti vanim võrgujäänuse leid. Arvukaimaks leiuliigiks mesoliitilistest asulakohtadest on lõhestustehnikas valmistatud väikesed kiviesemed ja eriti nende tootmisjäägid. Peamiseks toormeks on olnud tulekivi ja kvarts, mille kasutuses on ajalisi ja piirkondlikke erinevusi. Kõige arvukamaks leiuliigiks neist on kõõvitsad, seejärel uuritsaid, vähem on puure ja teisi tööriistu sealhulgas ka kombineeritud variante, näiteks kõõvitsuuritsaid jms
a. Üksik haud. Sama merelahe ääres ka Bøgebakkeni kalmistu, maetud asulasse. Ertebølle. Blocksbjergis vana mehe luustik. Melbys samuti üks haud. Taani mesoliitiliste matuste juures ookrit. Panusteks meestel kirved, talvad, tulekiviterad. Naistel ehted, aga ka noole- ja odaotsad, noad ja pistodad. Soome pinnases luu ei säili, haudade leidmine keeruline. Teada ookriga lohke. Lätis Zveijnieki kalmistu Burtnieki järve kaldal. 315 matust. Dateeritud hilismesoliitikumist hilisneoliitikumi. Ooker: mõnikord kogu haua ulatuses, mõnikord vaid kohati. Surnud harilikult selili, siruli, harvem külili või kõhuli. Kaasas palju panuseid (talvad, kõõvitsad, loomahammastest ripatsid). Vanim dateering 8240±70 a tagasi. Enamik mesoliitilis matuseid ajast 6775±555230±65 a tagasi. 49 Karjalas Onega järve Olennji saarel. Hilismesoliitiline. Siin 174 hauda, neist osa varem lõhutud. Ookerhauad
annaabi.ee 
