RANNIKUVÖÖNDI JA SAARTE ASUSTAMINE Eesti (kiviaegse) rannikuvööndi ja saarte asustamine on seotud hülgeküttimisega, mis sai alguse ca 7000 ema. Merelise püügimajanduse kujunemine oli seotud põtrade arvukuse vähenemisega. Samal ajal muutus meri soolasemaks ning seega tootlikumaks sinna ilmus rohkesti hülgeid. Eesti vanimad hülgeluud on leitud Sindi-Lodja II asulast ja dateeruvad ca 7000 ema. Hilismesoliitikumis lisandus inimesi, reviirid muutusid väiksemaks, inimesed aga arvatavasti paiksemaks Aivar Kriiska arvates hakkasid kujunema aastaringsed külad. Senimaani pole taolisi külasid küll veel leitud, mistõttu
Peamisteks saakloomad: hirved, metssead. Tardenoisien v Tardenois kultuuri nimi Põhja-Prantsusmaa koobasasulast. Levikuareaal: kogu Atlandi ookeani rannik, aga ka Tsehhi, Ungari, Rumeenia ja Venemaa osades. Elati valdavalt avaasulates kõrgematel liivastel kohtadel. Dateeringud põhinevad peamiselt esemete tüpoloogial. Eristatakse kolme etappi: varane, keskmine, hiline. Etappe eristatakse mikroliitide kuju ja suuruse muutumise põhjal. Hilismesoliitikumis Portugalis ja Hispaanias Astuuria kultuur. Ajaliselt vastab see Tardenois´ kultuuri kolmandale astmele. Nii koobas- kui ka avaasulad. Söödi palju tigusid ja austreid. Hiljem liitusid selle kultuuriga ka varased savinõud. Tööriistadeks kõõvitsad, luuriistad, terava otsaga kivid. Ida- ja Kesk-Euroopas on palju mõjutusi hilispaleoliitiliselt Swidry kultuurilt. 44 Nemunase (Neemeni) kultuur levis osas Leedust, Poolast, Loode-Venest
annaabi.ee 
