Teema 1 Merkantilismi põhiolemus 15 saj tekkis varane merkantilism. 17 saj algas merkantilismi lagunemine. Merkantilismi aluseks on humanismi põhimõtted. Kaks arengustaadiumi: varane kui monetaarne süsteem (kulutada vähe raha, riigi rikkust nähti võimalikult suurtes kulla tagavarades) ja hilismerkantilism oma kaubandusbilansi teooriaga (nende arvates pidi raha ringlema, soositi väliskaubandust). Riigi rikkuse allikaks pole mitte igasugune kaubandus, vaid riikidevaheline kaubandusbilansiteooria (vähem osta, rohkem müüa). Merkantilistide uurimisobjektis on ringlus. Pooldasid riigi aktiivbset sekkumist majanduellu ja väliskaubandusele kaasaaitamist kaitsetollide kehtestamise kaudu. Teema 2 Merkantilismi erinev mõju ühiskondlikule arengule Lääne-Euroopas ja Venemaal.
kaubaseltside jms moodustamisega. Soovitasid juhtida riigi majandust jõukuse, rikkuse suunas. Merkantilistide arvates kujutas majandus endast masinat, mida riigiorganid juhivad. Majanduselu oli riigi juhtide teadliku tegevuse tulem. Merkantilismi teoreetiline käsitlus oli kõige ulatuslikum Prantsusmaal ja Inglismaal. 15. sajandil tekkis varane merkantilism, mis põhiliselt kaitses monetaarsüsteemi, 17. sajandil aga algas merkantilismi lagunemine ning saabus nn hilismerkantilism. Hilismerkantilistide jaoks oli „eriliseks” valdkonnaks kaubandus. Peamised vaated ja seisukohad: • Rikkuse aluseks on kuld ja hõbe (ainult see, mida on võimalik realiseerida ja mida ka tegelikult maha müüakse). Väärismetallide varu riigis määrab majandustegevuse arengu ja kasvu. • Rikkus on raha. • Tootmine on rikkuse loomise eeldus. • Otseseks rikkuse allikaks on ringlus, sest kasumi aluseks on kauba kallimalt edasimüümine
annaabi.ee 
