eepilist või dramaatilist sündmustikulist sidet, novelli või isegi romaani taime, mis kas liiga 12 vara või liiga hilja õtsema puhkedes kannab ainult lüürika ebemelisi õisi". Kuigi Kangro teosed alati kalduvad ühe või teise põhiliigi suunas, võib märgata kõrgemal astmel, et: ,,Lüroeepiline põhitoon on Kangro mänguriista päris osa. Nood ainult eesti kõrvale tajutavad ülemtoonid on omased ka Betti Alveri hilisluulele" Nii Kangro lüürika kui ka süzeelisema luule taga seisab enamasti soneti struktuur, mis tähendab esialgse välise kirjelduse murdmist psüühiliseks peegelduseks. Enamasti ilmneb see tema loomingus klassikalisel kujul, näiteks kas või tsüklis ,,Pikk teekond", kus graafilise pildiga, trükitehniliselt, eraldatakse sonetile omased kirjelduse ja lüürilise järelduse osad, kuigi tegemist on ehtkangroliku vabavärsiga. Selline käsitlus ilmnes juba pärast ,,Sonette"
(etnonüüm). Meie-tunne tekib vastandusest. KJP rahvuse sümboliks saamine - Maa laiemas tähenduses vastandamine taevale ja igavikule. - Keel kas inimese keelt on võimalik taevas kasutada. Juhan Liivi luule põhiteemad ja tähenduslikkus ,,Luuletused" 1909. - 20. sajandi vahetuse suurim lüürik. - Algusperiood mõjutatud järelromantilisest luulest. - Kesksemad tekstid sajandi lõpukümnenditel. - Hilisluulele omane tundeintensiivsus ning kujundite mõjukus, mis on tugevalt kantud isiklikust traagikast, samuti sisseelamisest kodumaa saatusesse. - Epigoonlaste eeskujuks. - Loodusluule, armastusluule, kodumaa. - Aja edasiminekust tulenev traagika. - Kordumine, - Liivi jaoks ei ole loodus temast eraldiseide. - Pildilisus tuleneb realistlikkusest vastandub ärkamisaja ülepuhutud luulele.Isamaaluule seotud isikliku traagikaga. - Eesti eksistentsialism
annaabi.ee 
