Lennusadama põnev ekspositsioon loob võimaluse osaleda, end merealadel proovile panna ja mereteemadel harida. Suur Tõll on suurim originaalsel kujul säilinud aurik-jäämurdja maailmas, mida on võimalik näha Lennusadama kai ääres. 1914. aastal valminud jäämurdja oli oma aja tehnika tippsaavutus. Tallinnasse, oma esimesse kodusadamasse, jõudis laev sama aasta suvel. Laeval on säilinud kõik kolm algset peamasinat, esialgne ruumijaotus ja ahtriruumide hilisjuugendlik interjöör. Külastaja saab teada, millistes tingimustes töötasid kütjad ja masinamehed ning ülevaate auriku värvikast ajaloost. (Lennusadama ajaloost, 2014) 6 Kokkuvõte Kalamaja ajalugu on Tallinnaga tihedalt seotud ning on mõjutanud seda mitmel viisil. Tänaseks on saanud Kalamajast kallis elamujrajoon, millel on tugev kultuuriline taust, mida on huvitav uurida ja külastada, kuna palju ehitisi on siiani veel säilinud
Tartu lõikes leiab sealt kindlasti eelmise sajandivahetuse puitarhitektuuri paremiku. Siiski leidub piirkonna raudteejaamapoolses osas ka lihtrahvale mõeldud tagasihoidlikumaid üürielamuid. Puidust linnaosadele on iseloomulik pigem küllalt ühtlane arhitektuurne tase, kus esindatud küll erinevad ajastud, stiilid ja esinduslikkus, puudub aga üks dominantne hoone või ansambel. Kuigi Toometagusel on põnevat puitarhitektuuri rohkelt, eristub selgelt ansambel Kastani tänav 23-29. Hilisjuugendlik hoone koos ohtra historitsistliku dekoori, neorenessanslike teemantlõikes nurgakvaadritega meenutab oma mõõdutundetuses Peterburi kaupmeeste suvevillasid Narva-Jõesuus. Ansambel, mis valmides ei andnud sugugi tunnistust heast maitsest, on täna unikaalne arhitektuurne objekt just oma eripärase dekoori ja ebahariliku hoovihoonestusega. Arhitektuuriajaloos silmapaistvaid hooneid leidub aga teisigi. Olgu siis klassitsistlik Karl
annaabi.ee 
