Annavad aluse erinevatele lootekestadele. Inimene: blastotsüst areneb välja 6-8 arengupäevaks, blastotsüsti tasandil toimub ka pesastumine emaka limaskesta. Blastulaid on väga eri tüüpi. Tüüp määratakse ära kahe aspektiga: lõigustumise viiside ja sügoodi rebu hulgaga. Gastrula: e. karikloode (loote mõistet mite kasutada). Gastrula kujunemise käigus moodustub mitu rakukihti (mitte lootelehed) 1. Tasand: kaks rakukihti- varajane gastrula a) ektoderm b) entoderm 2. Hilisgastrula- hiljem kujuneb kahe rakukihi vahele c) mesoderm Need rakukihid kujunevad välja segatüübiliste muutuste baasil: rakkude liikumine ja ümberpaiknemine (annab kaks rakukihti), rakkude jagunemine erinevatel tasanditel. Gastrula kujunemise lõpus on paika pandud organite kujunemise alged. Inimesel gastrula kujuneb lõplikult välja 3-4 arengunädala lõpuks. Laiades piirjoontes on vaja teada, millistest rakukihtidest mis organid kujunevad:
regeneratsioon), fragmenteeruvad pollüübid (vabalt elavad organismid), okasnahksed meritähed. Pedogenees- vastse neitsisigimine (üht järku vastse sees moodustub vegetatiivselt põlvkond uusi vastseid), maksa kakssuulane- areng toimub peremeeste vahetusega, seega suurendab arvukust. Samuti mõningad pahksääsed. Polüembronid (ühe munaraku mitmikud)- üks munarakk viljastatakse ühe spermiga ja embrüo jaguneb varastel etappidel mitmeks osaks (moorula hilisgastrula) (inimesel on polüspermia läinud kuni kaheksanda nädalani), ühemunaraku kaksikute erijuhuks on siiami-kaksikud ehk osaliselt mittelahknenud kaksikud. Vegetatiivse paljunemise bioloogiline eripära. 1. Evolutsiooniliselt ürgseim paljunemisviis (hiljem taastekkinud). 2. Vajatakse ühte vanemorganismi. 3. Paljunemisprotsess ise on suhteliselt kiire. 4. Arvukas järglaskond esineb vaid üksikutel juhtudel (st. mitte alati). 5
annaabi.ee 
