sümbolit nagu ka vasaku käe asetsemine kubemel. Linad on maalitud hõbedase varjundiga, pigem külmades toonides, mis on vastuoluline tavalisele pesu kujutamisele. Tiziani ja Diego Velázquezi maalidega võrreldes paistavad Giorgione linad väga range ja jäigana. Inimkeha orgaanilisusele, naturaalsusele ning maalähedusele viitab maapinna reljeefi ning naisekeha kurvide miimika ja vastavus. Looduse ja figuuri ilu mõtisklev olek on Giorgionele omased. Maali kompositsioon on mõjutanud hilisemaidki kunstnikke nagu Ingres ja Rubens. Giorgione ja Tiziani Venused on oma olemuselt otseselt ühendatud Manet' Olympiaga. 4 Pildil "Juudit" avaldub Vinci mõju: vaevalt märgatava naeratusvinega nägu on lähedane Leonardo naistüübile. Kuigi Juuditi kaunis siluett on seotud maastikuga, on esiplaanil siiski naine, kes surub võimukalt oma jala alla Olovernese pead. Legendi kohaselt olevat Giorgione
Peale ülikooli jäi töööle Helsingisse ajutiseks kohaks ülikooli raamatukogu vene osakonnas, kus tutvus kogu tsaari-Venemaa, aga ka Lääne-Euroopa kirjandusega. 1911. aastal abiellus, naine jäädvustas pääle mehe surma mehe mälestuse teoses "Gustav Suitsu noorus" (1964) Teine luulekogu "Tuulemaa" (1913) - sümbolistlik maailmapilt ületab teisi tolleaegseid, EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 30 hilisemaidki oma tähendusliku mitmekihilisuse ning väljenduse rikkuse poolest. Ajaloolisest vaatepunktist kajastub "Tuulemaas" revolutsioonijärgne langusmeeleolu, poeedi ja tema põlvkonna pettumus, enneaegse vananemise tunne. Luuletaja hingesurutist põhjustavad üldisem elufilosoofiline kahtlus, pettumus ratsionalismis ja usus inimese olusid-muutuvasse jõusse ning sellest tulenev üksindus- ja pidetustunne. Luulekogu pealkirja määratlemisraskus tõendab, et