loomingus. Luuletaja peab aitama sisemisel tõel oma vaimu jõul väliseks reaalsuseks saada. Ekspressionistid soovisid luua uut vaimuepohhi, hinge- või vaimuriiki jumalariigi asemel. Luuletajad kasutavad religioossele müstikale iseloomulikke kujundeid ja piiblimotiive (Ernst Stadler ja Franz Werfel). Poliitiliselt pingestatud aeg (Esimene maailmasõda, natsionaalsotsialismi esiletõus) 1930- ndatel aastatel. Vasak- ja parempoolsete jõudude kokkupõrge sundis kunstnikke valikuid tegema. Hilisekspressionistlik looming ei õigustanud voolu talendikat ja lootusrikast algust. Erandiks on ühe silmapaistvaima ekspressionisti G.Benni luule. Benn ei läinud kaasa hilisekspressionismi valdava politiseeritusega. Ta tervitas alguses natsionaalsotsialismi edu, hiljem mõistis aga selle poliitilise liikumise tegelikku olemust ja eesmärke. Peatselt keelati Benni teoste avaldamine. Ekspressionistliku draama keskpunktis seisab protagonist (peategelane), kelle subjektiivsed
võrdsust. Ekspressioniste iseloomustab (nagu futuristegi) uuenemispüüd. Luuletaja pidi aitama sisemisel tõel oma vaimu jõul väliseks reaalsuseks saada. Nad kasutavad religioossele müstikale iseloomulikke kujundeid, piiblimotiive. Hinge revolutsioon toob kaasa poliitilis-ühiskondliku revolutsiooni. Ekspressionistide märksõnadeks on ,,muutumine", ,,uuenemine", ,,ühiskonna taassünd" elu ja kunsti uue ühtsuse läbi. Kunst peab muutuma eluks, mitte seda peegeldama. Hilisekspressionistlik looming oli poliitikast mõjutatud. Paljud saksa luuletajad rääkisid natsionaalsotsialismist oma loomingus esialgu hästi. Nende, kes hiljem mõistsid, milles ideoloogia seisnes, looming keelustati. Sürrealismi eelkäija oli dadaism. Sürrealism sai alguse 1919 Prantsusmaal, kui dadaism sürrealismiks kujunes. Sürrealism ei lisanud dadaismile midagi uut, vaid arendas seda edasi. Sürrealism püüdles maagilise reaalsuse poole, mille olid dadaistid avastanud
annaabi.ee 
