Kodutütred ja gaidid. 2. osa *Millal ja missuguse koolis õppisite?Kuidas te sinna kooli üldse saite? Lõpetasin Rapla I Keskkooli 1987. aastal, läksin sinna kooli kuna see oli käige lähemal. *Kuidas õpetajad karistasid ja kuidas premeerisid? Premeerisid heade hinnetega ja karistasid märkustega. *Milline oli kõige meeldejäävam õpetaja? Ajalooõpetaja Smitt, kuna tal olid väga huvitavad tunnid aga õpetaja oli ka range. *Kuidas suhtuti koolist puudumisse ja hilinemisesse? Kui puuduti siis pidi kindlasti tooma arstitõendi ja kui hilineti tõsteti teema klassi ees üles, et häbi hakkas ja enam hilineda ei julgenud. *Kui pikad olid vaheajad? Kas külmapühasid oli? Umbes samad aga jõuluvaheaeg oli lühem ja suvevaheaeg algas mai lõppus. Külmapühasid oli ikka. *Kas olete rahul tolleaegse haridusega? Enam-vähem, rohkem oleks võinud olla inglise keelt ja vähem vene keelt. *Kas teil oli võimalik välismaal haridust omandada? Ainult NSV siseselt.
paralleelselt mitme asjaga, polükroonseks. Näitena võib tuua teeninduskultuuri, kui monokroonses kultuuris (nt Skandinaavia) tegeleb teenindaja ühe inimesega korraga, teised seisavad järjekorras ja ootavad, siis polükroonses (nt Vahemeremaad) kultuuris suhtleb teenindaja ühekorraga mitme inimesega. Kui monokroonsete kultuuride esindajad peavad polükroonsete tegevust kaootiliseks ja halvasti organiseerituks, siis polükroonsete meelest on monokroonsed aeglased, tuimad ja ebaviisakad. Ka hilinemisesse, tähtaegadesse ja graafikutesse suhtutakse polükroonses kultuuris palju vabamalt kui monokroonses kultuuris. Ajagraafiku järgimisest tähtsam on suhelda inimesega niikaua, kui olukord nõuab, aega ei seata kunagi esiplaanile. Monokroonilises kultuuris näitab aga ajagraafikust kinnipidamine viisakust teiste suhtes, ,,kes ei pea minu järel ootama". Ruumikäitumine Ruumikäitumise all kuuluvad erinevused nii tervitamises, mugavas suhtluskauguses kui kontaktsust.
annaabi.ee 
