Võrdlemine toimub pidevalt- teadlikult, tahtmatult. -Võrdlus ajas- võrreldakse oma eelmist ja praegust mina. -Enesetaju teooria kohaselt saab inimene teavet oma hoiakute kohta 3 allikast: tajudes oa sisemisi seisundeid; jälgides oma avalikku käitumist; pannes tähele olukordi, milles käitumine toimub. Psüühiliste protsesside kompleksi, mille abil indiviid teadvustab ennast kui tegevuse subjekti nimetatakse eneseteadvuseks. Kujutlust enesest nimetatakse minapildiks. E. Hilgardi ja R. Adkinsoni väitel on minal järgmised aspektid: katkematu, ta on väärtuste ja eesmärkide kehastus, ta on survetegur, sõltub sellest, kuivõrd teda tõrjutakse või aksepteeritakse. PRIVAATNE JA AVALIK MINA Privaatne mina- tajutud mina on minakäsitluse peegeldus, on isik, kellena arvatakses end olevat. Tajutud mina ei avalda end teistele kunagi täielikult, on aktiivne peamiselt üksi olles. Avalik mina- isik, kellena tahetakse näida. Avalik mina on sotsiaalselt heakskiidetud
hüpnotiseeritavas esile. Hüpnoosiseisundisse viidud inimese ajus säilib üldise pidurduse foonil nii-öelda valvepiirkond ajukoores (ehk siis kõnekeskuse piirkonnas), mille kaudu hüpnotiseerija suhtleb hüpnotiseerituga. Mitte kõik inimesed ei allu hüpnoosile ühtviisi ja isegi hüpnoosi sügavusastmedki on erinevad. Näiteks transis ei reageeri hüpnotiseeritav ühelegi ärritusele pele hüpnotiseerija sõnade. Ernest Hilgardi andmetel on umbes 10% inimestest mittehüpnotiseeritavad. Kergesti-hüpnotiseeritava inimese tunnusteks on tähelepanu keskendatus, aktiivne kujutusvõme, fanta-seerimise kalduvus ja usaldus. Hüpnotiseerijal on ka võimalik anda posthüpnootilisi-sugestioone, millest lähtuvalt isik pärast hüpnoosiseisundist väljumist toimib vastavalt hüpnoosiseisundis saadus juhistele. Need on mingid korraldused, mida tehakse kindlalt mõne minuti, tuni või päeva pärast.