vaestekool. 20. sajandi alguses olid Eestis ka oma Punase Risti organisatsioon ning Halastajaõdede Ühing. Ametkondlikkusele tuginevad hoolekandeasutused tegutsesid suuremates linnades. Mainida vöiks Tallinna vene kaupmeeste ühingut, Kanuti Gildi leskede maja, aga ka kiriklikult ametkondlikke kirikuõpetajate ja köstrite leskede ja orbude kassasid. Erainitsiatiiv hakkas tugevnema alles 20, sajandi alguses. Erandiks on siis kindlasti Tartu Saksa Abiandmise Selts Hilfsverein, mis alates 1822. aastast hakkas Tartu linnas looma iseseisvat hoolekandeasutuste võrgustikku. Sellesse kuulusid 1822. aastal asutatud Moieri vaestemaja töövõimetute vanurite hooldamiseks; 1832. aastal rajatud Maria vaeslastekodu vaeste tüdrukute kasvatamiseks ja toetamiseks kuni leerini;1834. aastal asutatud ja 1875. aastal asutatud II lasteaed; 1898. aastal rajatud poisslaste lastekodu; töötute varjupaik koos supiköögiga aastast 1890 ning mitmed
teenistuskohta valimise ja kinnitamisõigus, mis kuulus kirikupatroonile, kelle maa peale oli kirikuhoone kunagi rajatud 11. Üldhoolekande kolleegium, kreisiarst Tervishoiu ja vaestehoolekandega tegelesid kubermanguvalitsuse tervishoiuosakond, kubermangu loomaarst, üldhoolekandekolleegium (kreisiarst, kreisiämmaemand, priihospidal). Iseseisva ülevenemaalise süsteemi moodustasid Aleksandri ja Maria vaestekoolid ja lastekodud Suur osakaal oli erainitsiatiivil (näit. Hilfsverein) Üldhoolekande kolleegiumid kubermanguasutused, mis tegelesid hoolekande, meditsiini ja haridusküsimustega. Esimeheks oli kiberner ja liikmeteks kuberangu seisuslike kohtute esinajad. Ülesanded: rahvakoolide, hospidalide, haiglate, vaestemajade, hullumajade, lastekodude, töö- ja parandusmajade asutamine, hoolejanne ja järelvalve. Kreisiarst- maakonnaarst. Igas kreisis pandi ametisse arst ja kirurg abilisega. Kreisiarst allus
annaabi.ee 
