Kodus ootavad Kustast pereisa Jüri, ema Mari, vennad Lui ja Kaarel, õde Juta, Kaarli naine Viia ning Viia poeg heino. Nad kõik elavad ühes talus ning on Kustase tagasituleku üle rõõmsad. Peagi on kodustega jutud räägitud ning elu läheb nagu varemgi edasi. Mehed käivad saunas ning peagi on külas ka pidu. Kustas on Ameerikast toonud uue uhke pilli bajaani ning seepärast on Kustas nüüd ka alati ootadud pillimees. Peol märkab Kustas oma endist tüdrukut Hildet, kuid peagi saab Kustas teada, et Hilde on läinud selle ajaga mehele. Kustas küll lootis, et Hilde on endiselt vaba, kuid ta ei kurvasta ning lõbutseb peol edasi. Varsti teatab Kustase vend Lui oma isale, et leidis omale tüdruku nimega Tooni ning kavatseb too omale naiseks võtta. Isa loomulikult toetab oma poega ning on päri sellega, et tema poeg abiellub. Peagi on pulmad käes ning varsti ka läbi. Tooni ootab last ning tema elab nüüd Tuisu peres.
sai ta teada küla pealt. Kaarlilt sai Kustas teada, et isal on mõte oma paat ehitada. Õhtul mängis Kustas oma laeva pealt ostetud pilli - bajaani. Ühel päeval tulid Läti kalamehed Sõrve kalameestele külla. Õhtul korraldati suur pidu ja Kustas kutsuti oma uhket pilli mängima. Kustas läkski, aga ilma pillita. Tal oli aega terve suvi seda mängida. Kohal, korgiti viinad lahti ja tantsiti. Kustas otsis rahvahulga seast Hildet. Lõpuks leides viis ta Hilde ringi tantsima. Kustas tahtis muudkui eemale jalutama minna ja lõpuks Hilöde nõustus vana lepa all kohtuma, kus nad vanastigi olid käinud. Seal tükkis Kustas Hildele aina lähemale ja lähemale, kui Hilde tõrjus ta minema ja ütles, et ta on juba kolm aastat Veere talus, Veere Alleksi naine ja neil on kaheaastane tütar. Nüüd Kustas mõistis. Nad läksid eraldi minema, et keegi neid ei näeks. Tagasi pidulist juurde minnes oli Kustas tusane
Simmu, Lui ning Võrke Villemiga hülge jahile, noos oli hea, ent jäid tormi kätte. Lui haigestus raskelt ning Villem uppus. Elu natukene kippus käest ära libisema. Jõudsid Läti randa, kus kohalikud neid kenasti vastu võtsid. Lui jäi Riiga ravile, tuli hiljem järgi.Veidi aja pärast haigestus tõsisemalt ning suri, ööpealt. Vahepeal kutsuti Kustast Võrkele peremeheks, kuhu ta ka läks, tülist eest ära Tuisult. Tal oli palju tegemist ning hakkas mõistma et vale oleks Hildet sinna perenaiseks viia. Võtsid kambaga taaskord ette hülgejahi, kus ta käsi sai rängalt vigastada. Oli haiglas, kus teda käisid Kaarel ja Tooni(salaja) vaatamas, Juta helistas. Hilde saatis talle haiglasse kirja, mispeale Kustas temaga n.ö suhte lõpetas. Ehkki Hilde tuli Alleksi juurest ära, kuna too hakkas jooma. Hilde oli kibestunud. Koos Kaarliga võeti ette angerjapüügid mõrdadega, mis olid vahelduva eduga edukad
Miks ei mõista, et õnn võib peituda nii lähedal? Tooni ja Kustas teavad teineteist juba väga ammu. Nad elavad aastaid koos, kuid siis nad oma tunnetele voli ei anna. Samas on nende kokkusaamine isegi armsam. Kustas leiab oma õnen ka kalurikülast, kust ta algselt lahkub. Ta tahab avastada maailma ja leida oma sihti, aga mees peab tõdema, et tema saatu on kodukülas. Vähemalt mõistab ta seda lõpuks ja ei aja lihtsalt mõõda maailma tuult taga. Kuid siiski arvan et Kustas ajab Hildet mõttetult taga. Ta annab naisele lootut ning hiljem võtab selle. Naine jätab enda abikaasa, et olla oma armastatuga koos, aga Kustas ei vasta samaga tema tunnetele ja seetõttu peab Hilde jääma lapsega üksinda. Seda on valus vaadata, est naine ei ole ju milleski süüdi. Miks ei saa südant sundida? Kui saaks, siis Kustas oleks endiselt Hildega koos, aga siiski ei suuda ta lihtsalt kohusetundest koos elada. Selgelt väljendub südame mitte käskimine
annaabi.ee 
