jahile. Toomas kutsub Juku kaasa aga tal on liiga palju tööd. Soo Toomas eksis soos ära. Ta arvas,et upub ära aga lõpuks kohtas ta naist,kes talle abi pakkus. Toomas ütles,et elab Viimsis aga naine ütles,et sinna on kauge minna mööda maanteed ning läbi sohu võib ta uuesti ära eksida seega kutsus naine Toomase enda juurde,et temaga arutada,kuidas ta koju saaks. Metskass Toomas jõuab naise koju, saab süüa ning kohtub perenaise tütre Hildaga. Hilda kardab Toomast aga mees üritabtemaga ilusasti suhelda,isegi lubab tast pilti maalida. Öö Toomas magab ristikheinte sees. Ta näeb und soovaimust. Kui ta üles ärkab kuuleb ta karjumist.Kui ta alla läheb,et vaadata majja,mis toimub näeb ta,et mees on koju jõudnud ning lärmab seal. Üks mees on seal veel,kes on Hilda üks peigmees(Toomas kuulis lugu soo serval elavast metskassist,kellel on kaks peigmeest ning ta oli kindel,et see oli Hilda.)Lõpuks otsustab Toomas
· Venelased käivad talus talusse, pesitsedes teiste kodudes ning võttes endale kõike meelepärast. 3.Peatükk · Ilme sünnitab vangikongis terve tütre, kelle nimeks saab Hilja. Naine arvab, et on toimetatud Siberisse, kuid sünnitusest mõnda aega toibunud, näeb ta kongi aknast sama lahte ja rannaäärt, kus eelmisel sügisel paati sai oodatud. · Ilme toimetatakse koos lapsega pimedasse ühiskongi, kuid naine on seal üksi koos Hildaga kartuli ja vee toidul. · Ilme kutsutakse ülekuulamisele ning ta saab teada, et Taavi on vanglast põgenenud ja et teda tahetakse toimetada kuhugi mujale. Kongis tagasi, avastab Ilme, et Hilda on tema juurest ära viidud. · Hilja viiakse naabervangile toita. Lembit põetab haiget ema. 4.Peatükk · Kapten Jonnkoppel ja Hiie elanikud ehitavad Taevasaarele punkrit, kuhu kavatsetakse elama minna. Punkrites on toidumoon, relvad, kuulipildujad ja isegi kahur.
Henrik Visnapuu 1890-1951 Pärit Helmest.Õppis kooliõpetajaks Narvas,hiljem Tartu Ülikoolis klassikalisi keeli.Jättis ülikooli pooleli ja hakkas tegelema kirjandusega. Oli "Siuru" liege, Gailiti sober. Abielus Hildaga, keda oma loomingus hüüdis Ing-iks. Temale on pühendatud Visnapuu kauneimad armastusluuletused. Hiljem teguseski ta kutselise kirjanikuna ja toimetas kultuuriajakirja Varamu. Lahkus II maailmasõja lõpul algul Saksamaale, hiljen New Yorki, kus elas püsivalt. Väliselt tunti teda valge krüsanteemiõie järgi pintsakul. Tema luules on 2 suunda: a) julge,sokeeriv,elus vihaselt pettunud b) õrn,tundeline,hell,unistav
annaabi.ee 
