u · v = u · (u) = u1 u1 + u2 u2 + . . . + um um = (u21 + u22 + . . . + u2m ) = |u|2 = |u| |u| = (6.8) = |u| |u| = |u| |v|. Vektori ek = (0, . . . , 0, 1, 0, . . . , 0) suunalist nullpunkti l¨abivat sirget nimetatakse k-1 × xk - teljeks ruumis Rm ja vektorit ek xk - telje suunaliseks u ¨hikvektoriks. 3) Lahtised ja kinnised kerad. Hulga sise- ja rajapunktid. Lahtised ja kinnised hulgad. Sidusa hulga mõiste. Tõkestatud hulga mõiste. Mitmem~ o~otmelised kerad. Lahtiseks m-m~ o~ otmeliseks keraks keskpunktiga A = (a1 , a2 , . . . , am ) ja raadiusega r > 0 nimetatakse hulka U (A, r) = {B || B Rm , |BA| < r} . Kinniseks m-m~o~ otmeliseks keraks keskpunktiga A = (a1 , a2 , . .
b ||f || := f 2 (x) dx a 14.4 Teoreem (homogeensus) |a| = |||a| R, a V oestus. T~oepoolest, arvutame T~ |a| = (a|a) = 2 (a|a) = 2 (a|a) = |||a| 14.5 ¨ Uhikvektor Vektorit pikkusega 1 nimetatakse u ¨ ¨hikvektoriks. Uhikvektori kohta ¨oeldakse, et ta on normeeritud. N¨ aide i-1 Vektorid ei := (0, . . . , 0, 1, 0 . . . , 0) on u ¨hikvektorid (ehk normee- ritud). 14.6 Lause (vektori normeerimine) a Olgu a = o. Siis on vektor |a| u ¨hikvektor. T~ oestus. T~oepoolest, arvutame a 1 1
annaabi.ee 
