ülemnõukogu saadikuks. Isamaasõja aastail elas Krimmis, töötades rindelehes. Pärast sõda kirjutas luuletuse ,,Lenin", mille eest sai 1951 NSVL Riikliku Preemia (poeemi kirjutas ta üle kümne aasta). 24 Naine polnud oma mehega rahul, arvates, et kui oleks teadnud, et too selleine värdjas on, polekski ta temaga abiellunud. 1960 sai Aserbaidzaani Rahvaluuletaja aunimetuse. 1970ndate algul oli Aserbaidzaani nimekamaid luuletajaid ja tõlkijaid (Puskini, Lermotovi, Heine, Hikmeti jt luule). Suri 1981 suhkruhaigusesse. Nii klassikalise kui ka rahvaluuletraditsioonin taustal esindab R. Rza moodsat suunda. Tema tardunud võtmesõnadeta nn lihtne kujundisüsteem ja värsivabadused põhjustasid Aserbaidzaanis kirglikku väitlemist tema luule üle (eriti aga värvide tsükli üle), Rühma noorte luuletajate puhul võib rääkida R. Rza koolkonnast. L. Seppel on arvanud: ,,Filosoofiline mõtiskelu värvide tähenduse üle on idamaalasele rahvaluule läbin omasem kui meile
Kas see ongi meie rahvusintelligentsi lugemislagi? Kas see tähendab, et 120 000 mees Kaugver on 20 korda parem kui Kender ja 60 korda parem kui Kross? Kas Jaan Krossi lugejaid asendavad tänapäeval tõesti vaid need võttegrupid, kes sügiseti Nobelite aegu klassiku akna alla kogunevad, et siis jälle vaikselt minema hiilida? Nõukogude Eestis elas üks nn raamaturahvas, kes seda maad külastanud türgi luuletaja Nazõm Hikmeti sõnul "luges kõige rohkem luulet ja jõi kõige rohkem viina" terves Nõukogude Liidus. Mulle näib sobilik kadunud trükimustaaega tagasi vaadata läbi tollase kirjanduse üldrahvalikult menukaima väljenduse, läbi inimese, kirjaniku ja nähtuse nimega Raimond Kaugver. Kas või sellepärast, et ainuüksi tema romaanide tiraaze kokku liites võib veenduda: meie riiulitel on vähemasti miljon Kaugveri romaani. Ja kui
annaabi.ee 
