Valem 2: L = [ m / ( V2 V1) ] * 1000 L liiva näivtihedus [kg/m3] V2 vee ruumala mensuuris [cm3] V1 vee ja liiva ruumala mensuuris [cm3] m proovi mass [g] Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. Suuremate erinevuste korral viiakse läbi veel ka kolmas määramine ja arvutatakse keskmine aritmeetiline kahest lähimast tulemusest. 3.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine Liiva tühiklikkus arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemist (3) Valem 3: L = [ 1 (0L / L) ] * 100 % pL liiva tühiklikkus [%] 0L liiva puistetihedus [kg/m3] L liiva näiv tihedus [kg/m3] 3.4 Liiva terastikulise koostise määramine Kuivatatud liivast võetud proov 2000 g , sõelutakse sõeltel avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltel kaalutakse (m8 ja m4) ning arvutatakse kruusaterade (4..8 mm) hulk liivas a4 ja a8 vastavalt valemitega (5) ja (6). Valem 4:
See liiv puistatakse 500 ml mensuuri, kuhu on eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena. Liivatera tihedus arvutatakse valemiga (2). Erinevus kahe katse vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3 Valem 2. L = [ m / (V2 V1) ] * 1000 [kg/m3] L - liiva terade tihedus [kg/m3], m proovi mass [g], V 1 vee ruumala [m3], V2 vee ja liiva ruumala [m3] 4.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine Liiva tühiklikkus arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemiga (3) Valem 3. pL = [1 (0L / L)] * 100% pL liiva tühiklikkus [%], L - liiva terade tihedus [kg/m3], 0L liiva puistetihedus [kg/m3] 4.4 Liiva terastilikulise koostise määramine Liivast võetakse proov 2000 g sõelutakse sõeltel sõela avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse kruusaterade (4...8 mm) hulk liivas valemitega (4). Valem 4. ai = (mi / m) * 100 [%]
Töö Nr.1 Materjalide tiheduse, näivtiheduse, tühiklikkuse määramine. Ehitusmaterjalide tihedus 0 määrakse keha massi ja mahu suhtena. G 0= 1000 Vo G proovikeha mass õhus (g) V0 - proovikeha maht (cm3) Materjaali nimetus Proovikeha Proovikeha Proovikeha Tihedus N mõõtmed (mm) math (cm3) mass (g) (0) r. (kg/m3) 1 Teras 54 10 10 5.4 42,5 7870,37 2 Kuusk 60 39 40 93,6 42 448,72 3 Mänd 60 39 39 91,26 45,2 495,3 4 Dolokivi 98 99 14 135,8 372 2...
Näide m = 244 g V1 = 250 ml V2 =345 ml Tabel 7.2 Liiva terade tiheduse määramine Liiva terade liiva mass, Vee ruumala, Vee ja liiva tihedus, Katse nr g ml ruumala, ml kg/m³ 1 244 250 345 2568 2 242 250 344 2574 7.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine Liiva tühiklikkus arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemiga (3) kus - liiva puistetihedus, [kg/m³] - liiva terade tihedus, [kg/m³] 7.4 Liiva terastikulise koostise määramine Kuivatatud liivast võetakse proov 2000 g ja sõelutakse sõeltel avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltel kaalutakse ( ja ) ning arvutatakse kruusaterade (4...8 mm) hujlk liivas ja :
Valem (2) m L 1000 V2 V1 γL – liiva näivtihedus [kg/m3] m – proovi mass [g] V1 – vee ruumala mensuuris [cm3] V2 – vee ja liiva ruumala mensuuris [cm3] Katsetulemused on toodud Tabelis 7.2. 6.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine Liiva tühiklikkus arvutati puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal ja tulemus saadakse protsentides. Liivaterade tühiklikkus arvutati valemist (3). Valem (3) L 1 0 L 100% L ρL – liiva tühiklikkus [%] γ0L – liiva puistetihedus [kg/m3] γL – liiva näivtihedus [kg/m3] Katsetulemused on toodud Tabelis 7.3. 6
L = G/V1- V2 , [Valem 7] kus G- proovi mass, [g] V1- vee ruumala mensuuris, [cm3] V2- vee ja liiva ruumala mensuuris, [cm3] Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. Suuremate erinevuste korral viiakse läbi Töö tulemuste vormistamine Vee ruumala mensuuris V1 = 250[cm3] Vee ja liiva ruumala mensuuris V2 = 350[cm3] Proovi mass G = 246[g] Liiva näiv tihedus L = 2460[kg/m3] 5. Liiva tühiklikkuse arvutamine Liiva tühiklikkus arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemist 8: pL = (1- 0L/L)*100[%] , [Valem 8] kus 0L - liiva puistetihedus, [kg/m3] 0 - liiva näiv tihedus, [kg/m3] Töö tulemuste vormistamine Liiva tühiklikkus pL = 41,6[%] TÖÖ NR.2 MATERJALIDE ERIMASSI MÄÄRAMINE 1. Kivimaterjal Töö käik 1. Kuivatada proovikeha püsiva kaaluni 105°C juures 2. Peenestada kuivatatud kivitükk pulbriks 3. Sõeluda pulber läbi sõela 900 ava/cm2 4
välja ning lasti veidi aega nõrguda. Nõrutatud katseproov asetati kuivale rätikule ühekordse kihina ja eemaldati üleliigne vesi. Veega küllastunud pindkuiv katseproov kaaluti. Killustiku terade tihedus arvutati valemiga (2) 0K=m1/(m1-m2)*1000(2) 0K terade tihedus [kg/m3] m1 kuiva killustiku mass õhus [g] m2 küllastunud killustiku mass [g] 4.3 Killustiku tühiklikkuse arvutamine Killustiku tühiklikkus leiti valemist (3) PK=(1-0pK/0K)*100% (3) PK tühiklikkus [%] 0pK puistetihedus [kg/m3] 0K terade tihedus [kg/m3] 4.4 Killustiku terastiku koostise määramine Sõelanalüüsiks kaaluti 5 kg killustikku. Killustiku terastiku koostise määramiseks kasutati sõelakomplekti avaläbimõõtudega 1,0; 2,0; 4,0; 5,6; 8,0; 11,2 ja 16 mm. Pärast 5-minutilist sõelumist kaaluti jäägid sõeltel ning valemitega (4), (5) ja (6)
annaabi.ee 
