e Teine tase mas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase Kunagi elas Hiiumaal väga palju rootslasi, kes olid Rootsi kuninga kirjade järgi vabad inimesed. Hiiumaa minemisega Vene võimu alla, küüditas Katariina II 1781.a. hiiurootslased Ukrainasse. Sealt läks väljasaadetute kodukihelkonna piir ja peeti mälestusjumalateenistus, soovides kunagi koju tagasi pöörduda asetati esimesed ristid. Leedu suvepealinn Palanga Palanga on linn Leedus Klaipeda maakonnas. Asub Läänemere kaldal. Palanga liivarand on 18 km pikk. Päikesepaisteliste päevade arv on seal Leedu suuremaid. Palanga rand suvel
Joonis 8. Suuremõisa loss Joonis 9. Ungru krahv 10. Ristimägi Kõrgessaare vallas Ristimägi on Risti külas paiknev künkanõlv, mis on täis riste ja ristikujulisi esemeid. Selle paigaga on seotud ka kaks legendi. Üks legend jutustab Ristimäe all kokku põrganud ja tülli läinud pulmarongidest, milles paljud surma said. Teine räägib, et esimesed ristid asetasid sinna hiiurootslased, kes 1781.aastal kodudest minema küüditati. Üldjuhul pole täpselt teada, kes, millal ja miks esimesena Ristimäele risti pani. 11. Tahkuna poolsaar ja tuletorn Kõrgessaare vallas Tahkuna poolsaar oli strateegiliselt tähtis koht vaenlase valvamisel. Tänapäevalgi leiab luitemännikutes mitmeid tulepesasid, varjendeid ja kahuripatareide betoonaluseid. Enne Esimest maailmasõda rajati lahinguvarustuse vedamiseks Lehtma Sadamast Tahkunasse raudtee, millest on järel vaid tamm
MS siia elama asunud juutidest. Paljud liikunud edasi Iisraeli. Jidisit(keel) vallatakse vähe Keeleline assimileerumine pigem vene keele poole. Jidisit vallatakse vähe. Emakeelsus 2000 rahvaloenduse järgi: jidis, 248 eesti, 1728 vene. Rootslased- eesti mõistes räägitakse valdavalt rannarootslastest või siis eestirootslastest. Enamik neist elab lääne- ja loode eesti saartel. Tulid 13-14 saj. Pärast teist maailmasõda lahkusid. Eriseisuses ei tunnistanud end pärisorjadena. Hiiurootslased-1781 tüli mõisaomanikuga ja umbes tuhat rootslast küüditati Reigi piirkonnast Lõuna-Venemaale. Asustus lõppes 2. Ms-ga. Lätlased- ajalooliselt on olnud segasutusega piirialasid, nii on piiri jagamisel jäänud eestlasi Läti poolele ja lätlasi Eesti poolele. Siiski ühtegi suuremat lätlaste asuala tänasel Eestil pole olnud, küll aga räägime nt Korneti eestlastest. Läti koloonast saame siiski rääkida Petserimaa Laura ümbruses. Piiritüli 1919-20.
annaabi.ee 
