suureneb heledus. Iga täht tekitab tähetuult, mis tähendab pidevat gaasi ilmaruumi paiskamist. Enamiku tähtede jaoks on sellega kaasnev massikaotus tühine. Peajadal viibimise aeg sõltub tähe algmassist ja absoluutsest heledusest ehk sellest, kui palju kütust tähel kulutada on ja kui intensiivselt ta seda teeb. (Vikipeedia.ee, 2012) Kui tähtede väliskihid hakkavad paisuma ja jahtuma, on täht ammendanud tuumas leiduva vesiniku ning heeliumi süttimisel tekib punane hiid. Hiiuna kaotab ta intensiivse tähetuulega umbes 30% oma massist. Pärast heeliumi ammendumist tuumas jätkuvad termotuumareaktsioonid tuuma ümbritsevas kihis. Kõrge temperatuuriga tuum koosneb selleks ajaks peamiselt hapnikust ja süsinikust. Seejärel jätkub tähe evolutsioon sarnaselt punase hiiu evolutsioonile, ent kõrgema pinnatemperatuuriga. ( Dspace.utlib.ee, 2012) Tuuma surutakse kokku, kuni temperatuur on piisav, et algaks süsiniku põlemine. See protsess
5 2.2 Peajada järgne aeg Tähtedel, mille mass on vähemalt 0,4 Päikese massi, tekib heeliumi põlemine, kui nad on ära kulutanud tuumas oleva vesiniku. Peale seda hakkavad nende väliskihid paisuma ja jahtuma ning tekib punane hiid. Näiteks 5 miljardit aastat hiljem, kui Päike on muundunud punaseks hiiuks, paisub ta maksimumraadiuseni ca 1 astronoomiline ühik, st 250 korda praegusest suuremaks. Hiiuna kaotab ta umbes 30% oma massist. Kuni 2,5 Päikese massiga punases hiius jätkub vesiniku põlemine tähe tuuma ümbritsevas kihis. Lõpuks on tuum piisavalt kokku surutud, et alustada heeliumi põlemist ja täht kahaneb raadiuses ning selle pinna temperatuur tõuseb. Massiivsematel tähtedel läheb tuumapiirkond vesiniku põletamiselt enam-vähem otse üle heeliumi põletamisele. Peale heeliumi ammutamist tuumas, jätkub põletamine süsiniku ja hapniku kuuma tuuma
Kirjanduslikeks eeskujudeks oli ,,Kalevala", antiikeeposed. Probleemide ring, mida eepos haarab, on võrdlemisi ulatuslik. Kr. on suutnud anda veenva poeetilise üldistuse eesti rahvuse kujunemisest, antifeodaalsest vabadusvõitlusest ja seadnud sihte, mille nimel tegutseda. Vabadusaate kuulutamise, mehisuse, rahvale ja maale ustavuse ning orjusevastase ideestiku rõhutamisega oli eeposel kohe ja on jätkuvalt tugev ühiskondlikult äratav mõju. Kalevipoega tuntakse muistendites hiiuna, kes rassib kividega, loobib neid huntide, sortside, kirikute pihta, ehitab kividest lõputa sildu, kahlab läbi jõgedest, niidab lagedaks suured maa- alad, teeb endale mäekõrgusi magamispaiku jne. Eeposes saab kalevipoeg kuningaks, kuid mitte ülikuks, vaid töömeheks, kes teeb sedasama (künnab, külvab) mis rahvaski. Kr. seostab Kalevipoja rahvale omase tööga ja laseb järeldada, et rahumeelne töö on tõeliste väärtuste allikas
Probleemide ring, mida eepos haarab, on võrdlemisi ulatuslik. Kr. on suutnud anda veenva poeetilise üldistuse eesti rahvuse kujunemisest, antifeodaalsest vabadusvõitlusest ja seadnud sihte, mille nimel tegutseda. Vabadusaate kuulutamise, mehisuse, rahvale ja maale ustavuse ning orjusevastase ideestiku rõhutamisega oli eeposel kohe ja on jätkuvalt tugev ühiskondlikult äratav mõju. Kalevipoega tuntakse muistendites hiiuna, kes rassib kividega, loobib neid huntide, sortside, kirikute pihta, ehitab kividest lõputa sildu, kahlab läbi jõgedest, niidab lagedaks suured maa-alad, teeb endale mäekõrgusi magamispaiku jne. Eeposes saab kalevipoeg kuningaks, kuid mitte ülikuks, vaid töömeheks, kes teeb sedasama (künnab, külvab) mis rahvaski. Kr. seostab Kalevipoja rahvale omase tööga ja laseb järeldada, et rahumeelne töö on tõeliste väärtuste allikas.
Kirjanduslikeks eeskujudeks oli ,,Kalevala", antiikeeposed. Probleemide ring, mida eepos haarab, on võrdlemisi ulatuslik. Kr. on suutnud anda veenva poeetilise üldistuse eesti rahvuse kujunemisest, antifeodaalsest vabadusvõitlusest ja seadnud sihte, mille nimel tegutseda. Vabadusaate kuulutamise, mehisuse, rahvale ja maale ustavuse ning orjusevastase ideestiku rõhutamisega oli eeposel kohe ja on jätkuvalt tugev ühiskondlikult äratav mõju. Kalevipoega tuntakse muistendites hiiuna, kes rassib kividega, loobib neid huntide, sortside, kirikute pihta, ehitab kividest lõputa sildu, kahlab läbi jõgedest, niidab lagedaks suured maa- alad, teeb endale mäekõrgusi magamispaiku jne. Eeposes saab kalevipoeg kuningaks, kuid mitte ülikuks, vaid töömeheks, kes teeb sedasama (künnab, külvab) mis rahvaski. Kr. seostab Kalevipoja rahvale omase tööga ja laseb järeldada, et rahumeelne töö on tõeliste väärtuste allikas
annaabi.ee 
