mõisniku loata maalt lahkuda, sealt polnud enam pikk samm pärisorjuseni, seda kiirendas ka 1507.aastal Liivi ordumeisteri vastuvõetud otsus keelata eestlastel relvakandmine. 16.sajandiks kaotas talupoeg oma isikuvabaduse, seega oli kehtestatud pärisorjus. Aadlikel oli õigus talupoega kui omandit pärandada, osta, müüa ning vahetada Uue võimuga kaasnes ka uus usk-katoliiklus. See suruti eestlastele peale vägisi, vanadele hiitele ehitati kihelkonnakirikuid. Uus usk oli vastumeelne, kuna oli ladina keeles ja pealegi tuli tasuda kirikumakse. Maarahvas aga üritas kohandada muinasusundi arusaamu katoliiklusega. (nt. uskumused seoti pühakutega). Positiivseks oli usu tulekuga aga see, et tasapisi hakkas levima haridus, mis algselt oli küll maarahvale kättesaamatu. Hästi mõjus Martin Luhteri reformatsioon, mille tulmusena hakkati jutlusi pidama eesti keeles ning ilmusid esimesed eestikeelsed trükised. 1535
hiljem edasi. Hiie tähendust sel ajal ei tea keegi, leide, mis viitaksid looduslikes pühapaikades ohverdamisele, ei ole. Jõelähtme kivikirstkalmed (ca 800 eKr) Kunda Hiiemägi (üksikud kalmed suurel mäel) 2. Hilised. Külade juures ning nendega seotud. Jäävad mõistlikkusse lähedusse külade suhtes, kuni 1 km. Teke nooremal rauaajal (800-1200 pKr). Ei pruugi olla silmapaistvad. Ei ole seotud kalmetega, vaid on nendest lahus. Ei keskendu enam esivanematele, vaid jumalustele ning hiitele endale. 3. Asustusest eemal. Ristiusuaegse tekkega? Neid on väga vähe, asuvad soodes, metsades, rabasaartel ning muudes raskesti ligipääsetavates kohtades. Arvatakse, et need võivad olla kasutuselevõetud, kui külade lähedal enam ei saanud hiites ohverdada. (See on paljas oletus) Looduslikud ravipaigad Väga palju on neid Lääne-Eestis Rõkandi kivi – liukivi, mida rahvatraditsioon tunneb pigem ravimiskohana. Liujäljed on seal väga vanad.
ülegallialine kommunikatsioon. Pole teada, kas druiidide võim oli kinnitatud mingite hõimulepingutega, kuid druiididel oli keltide seas kindlasti väga suur mõjuvõim. Igas kogukonnas oli muidugi ilmalik kohus. Caesar kirjutab Orgetorixist helveetide aristokraat, kes tegi riigipöördekatse. Helveetide hõimuvalitsus kutsus ta siis kohtu ette ning see mõistis ta tulesurma. Luceanus: Gallia druiidid elasid suurtes hiites ha eraldatud inimtühjades laantes. Hiitele võisid läheneda ainult preestrid. 22. Keltide ohverdamiskombed. Ükski ajaloolane pole druiide otseselt preestriteks nimetanud. Peamiselt puudutas nende tegevus ohverdamist (kirjas Poseidoniose traditsiooni ajaloolastel) Strabon kirjutab, et ohverdati inimesi: neile löödi noaga selga ning ennustus saadi selle põhjal, kuidas ta suri. Ohverdamisi ei teostatud druiidide kohaloluta. Ohvri võis nooltega maha lasta, teibasse ajada, ära põletada
annaabi.ee 
