Taumatiin, monelliin, mabinliin, pentadiin, brazzeiin, curculiin. 7. Mis on funktsionaalne toit?Saadakse loomorganismi füsioloogilise seisundi mõjutamisel või bioaktiivse mõjuga toiduaine. 8. Kuidas saadakse funktsionaalset toitu? Saadakse loomorganismi füsioloogilise seisundi möjutamisel või valitakse bioaktiivse möjuga toiduaine. 9. Mis on looduslik funktsionaalne toit?Mesi, küüslauk, astelpaju marjad. 10. Kus kasutatakse monokloonseid antikehi? Antigeen viiakse hiirtesse 11. Milles seisneb embrüosiirdamise kasulikkus loomadel? Rohkem järglasi; külmutatud embrüote trasportimine on odavam, kui elusloomi kaugete vahemaade taha. 12. Missugustel juhtudel kasutatakse embrüosiirdamist inimestel? Naise tavalisel viisil rasestumist takistab mingi terviserike; mehel esinevad viljakushäired. 13. Mis on kloonimine? Kloonimine on geneetiliselt identsete järglaste saamine. 14. Kui suur on kloonimise edukus? Kloonitud on hiiri, küülikuid, kasse, lambaid, kitsi,
paljutõotavat projekti bakterioloogias, mida saaks parandada või jätkata keemias. Austraallane Howard Florey ja saksa pagulane Ernst Chain alustasid tööd penitsilliiniga. Kasutades uusi keemilisi meetodeid, suutsid toota pruuni pulbri, mis säilitas antibakteriaalset omadust kauem kui paar päeva. Nad katsetasid pulbrit ja leidsid, et see on ohutu. Nad võtsid sammu kaugemale kui Fleming: nad ei proovinud seda vaid Petri tassis, vaid süstisid seda elus hiirtesse. Kontrollitud eksperimendiga avastasid nad, et ravim ravis hiire, kellel oli bakteriaalne infektsioon. Edasi katsetasid nad ravimit inimesel ja said teada, et see toimib. Uut ravimit vajati kohe sõjas, seega masstootmine algas kiiresti. Penitsilliini kättesaadavus II maailmasõja ajal päästis paljude elu, mis muidu oleks kaotatud bakteriaalsete nakkuste, isegi väikeste haavade tõttu. Penitsilliin suutis ravida ka difteeria, gangreeni, kopsupõletiku, süüfilise ja tuberkuloosi
hädavajalikud. Sisuliselt kirjeldati niiviisi Tartus esmakordselt teaduslikult vitamiine. Robert Koch (11. detsember 1843 – 27. mai 1910) oli saksa arstiteadlane, üks mikrobioloogia rajajaid. Ta asus uurima Siberi katku, mis levis laialt piirkonna koduloomade seas. Kochil oli aimdus, et see oli seotud ühe hiljuti avastatud bakteritüübiga. Alustuseks võttis ta puupilpaid ja torkas need hiljuti siberi katku surnud loomade põrna ning seejärel hiirtesse. Hiired nakatusid ja surid. Kui aga pilpad olid kastetus tervete loomade verre, jäid hiired ellu. Miski nakatanud veres kandis haigust edasi. Edasi arendas Koch viise bakterite kasvatamiseks ja kindlustas, et ta suudab valida mõne neist, mis olid mitu põlvkonda nooremad nakatanud loomadest pärit bakteritest. Ometi põhustasid need haiguse. Saadud tulemused näitasid esmakordselt, et just kindlad bakterid ja ei miski muu tekitasid haiguse. 20
annaabi.ee 
