Nirk on väikseim kiskjaline. Tal on peenike, vilajas ning erakordselt paindlik keha ja lühike ühevärviline saba. Suvel on nirk seljapoolt helepruun, alt valge või kollakas. Talvel muutub ta üleni lumivalgeks, nagu pildil (vt foto lk 5) näha on. Tüvepikkus on 13 28 cm, sabapikkus kuni 9 cm, mass 40 100g. 6 Nirk (foto Ingmar Muusikus) Nirk elutseb seal, kus leidub rohkesti hiirlasi: põldudel, jäätmaadel, põõsastikes, raiestikel, metsaservades, asulate äärealadel, põhuhunnikutes ja heinakuhjades, kuid üksnes juhul, kui seal pole tema konkurenti kärpi. Nirk kütib pisinärilasi üllatava osavuse ja energiaga, jälitades neid isegi nende urgudes ja varjepaikades ning murrab võimaluse korral rohkem, kui jaksab ära süüa (Loomade elu, 1987). Kindlat jooksuaega nirgil ei ole, kuna tiineid emasloomi on leitud kõigil aastaaegadel. Tiinus kestab umbes viis nädalat
Tüvepikkus on 13-28 cm, sabapikkus kuni 9 cm, mass 40- 100 gr. Nirk seisab tihti tagajalgadel püsti. Kärbist eristab nirki lühem saba ja musta sabaotsa puudumine.(Loomade elu 7. köide imetajad). Leviala Teda võib kohata kogu Euroopas. Põhja- Aafrikas, suuremas osas Aasiast ja Põhja- Ameerikas, Eestis on nirk levinud üle kogu territooriumi, kuid võrdlemisi vähearvuliselt. (Loomade elu 7. köide imetajad). Toitumine Nirk elutseb seal, kus leidub rohkesti hiirlasi: põldudel, põõsastikus, metsaservades. Tema põhitoit on hiired, aga ta ei põlga ära ka vihmausse, putukaid, linnumune. Ega isegi suuremad loomi: rotte, kanalisi. Nirk otsib põhiliselt toitu öösiti ning kütib pisinärilisi üllatava osavusega, jälitades neid isegi urgudes ja varjepaikades ning murrab võimaluse korral rohkem kui jaksab ära süüa.Nad suudavad joostes kanda liha, mille raskus on pool nende kehamassist. Sellega toob ta inimesele suurt kasu. ( Loomade entsüklopeedia).
annaabi.ee 
