ning paariliseta jäänud mängija muutub uueks “hüüdjaks”. NB: Suurel alal mängides tuleks paika panna piirid, mida tagumine paar välja joostes ületada ei tohi. Kui “hüüdjal” ei õnnestu mitut paari järjest kinni püüda võib vahepeal “hüüdjat” vahetada. Arendab tähelepanu ja reageerimiskiirust. Kass ja hiir Osavõtjate arv: Vähemalt 6; paarisarv Mängu käik: Mängijate paarid istuvad „hiirtena“ maas moodustades „hiireuru“. Määratakse üks põgenev „hiir“ ja „kass“. Õpetaja märguande peale hakkab „kass“ „hiirt“ taga ajama. „Hiirel“ on võimalus end ühte mänguplatsil asuvasse „urgu“ peituda, kuid kuna „urgu“ mahub ainult kaks „hiirt“, siis see „hiir“, kelle kõrvale ei istutud, peab nüüd ise „kassi“ eest ära jooksma hakkama. Kui „kass“ tagaajatava kätte saab, vahetatakse rollid ja „kass“ muutub ise hiireks. Hüppa sisse, hüppa välja
liugleb vihmapiisaks muutudes jälle alla ja seikleb liivaterana teiste liivaterade seas. Koju tagasi jõudes märkab ta, et mõistab ka kardinate ja kellade kõnet. Seiklus metsas õpetab teda tähelepanu pöörama looduses ja vaikuses leiduvatele häältele. Kuigi kodunt ei minda ära kauaks ega eriti kaugele, teeb see seiklus poisist parema inimese. Loos ,,Jani seiklused Varjudemaal" kardab laps pimedusest kostvaid krabinaid ja kohtub varjukujuliste tegelastega. Need viivad ta hiireuru kaudu, mis on tõsielu- ja muinasmaailma vaheliseks väravaks, varjudemaale. Autor paigutab oma fantaasiaküllases visioonis lapspeategelase olukordadesse, kus samm-sammult avanevad valguse ja pimeduse vahekorrad ja varjude tekkemehhanism. Tegelaskujud Kriuks ja Krabistaja teevad Janile ekskursiooni varjude maailma. Fantaasiamaailmas astub Jan välja oma varjust sõbra eest, keda tahetakse pensionile saata, mis varju puhul tähendaks igavest laoriiulil lebamist
annaabi.ee 
