Ateenlased piirasid Sürakuusat, kuid ei suutnud seda vallutada. Spartalaste toel suutsids sürakuusalased ja Ateena väed Sitsiilias hävitavalt puruks lüüa. Dekeleia sõda 413 404 413 vallutasid spartalased Dekeleia tugipunkti Atikas ja hoidsid sealt lähtuvalt kogu maakonda oma kontrolli all. Ateena oli seetõttu pidevas piiramisseisundis. 412 lõid mitmed Väike-Aasia ranniku ja saarte liitlaslinnad (Mileetos, Hiios jt) spartalaste toel Ateenast lahku. Spartalased said rahalist toetust Pärsia asevalitsejalt ja finantseerisid selle eest oma laevastikku. Algas meresõda Väike-Aasia rannikuvetes. 411 toimus Ateenas oligarhiline riigipööre: võimu haaras 400 vandenõulast. Väike- Aasia rannikuvetes (Samose saarel) paiknev Ateena laevastik jäi demokraatlikuks. Laevastik kutsus Alkibiadese pagendusest tagasi ja valis ta strateegiks. Laevastiku nõudel
lähtuvalt kogu maakonda hirmu all (siit nimetus Dekeleia sõda). Umbes samal ajal sõlmisid nad liidu Pärsiaga, lubades anda Väike-Aasia kreeka linnad pärslastele, ja ehitasid Pärsia raha eest endale võitlusvõimelise laevastiku. Mõlema sammu astumisel said nad tõenäoliselt nõu Alkibiadeselt, kes ise vahendas spartalaste suhteid Pärsia satraabiga. Sparta laevastik õhutas mitmeid Ateena liitlasi Väike-Aasia rannikul ja selle naabersaartel vastuhakule (lahku lõid näiteks Hiios, Mileetos ja Rhodes). See omakorda kahandas ateenlaste tulusid liitlastelt laekuva forose näol. Siiski suutsid meeleheitlikku olukorda sattunud ateenlased viimaseid tagavarasid kasutusele võttes ehitada uue laevastiku. Algas meresõda Väike-Aasia rannikuvetes. Kuid rikaste ateenlaste rahulolematus demokraatliku riigikorraga süvenes. Katastroofiga lõppenud argessiivset välispoliitikat olid nõudnud peamiselt
annaabi.ee 
