aastal, kus külastas paar aastat hiljem Pariisi Maailmanäitust, mis sai üheks väga oluliseks käiguks arendamaks tema heliloomingut. Ta kuulis seal ühte ansamblit, kus mängisid erinevad kellad, ksülofon, gong ning laulis ka hääl. See kooslus tõi Debussyle uue helipildi idee, mida ta tahtis ilmtingimata oma loomingusse tuua. Sellel perioodil kirjutatud teosed („Fauni pärastlõuna“ ja „Keelpillikvartett“) olid pealtnäha alguseks tema tulevasele loomingu hiilgeperioodile. Debussy läbimurdeline ooper oli „Pelléas et Mélisande“, mille ta lõpetas 1895.aastal. Selle esiettekanne oli 1902. aastal ning publiku reaktsioonist oli märgata kahte tugevat emotsiooni- osa oli sellest täiesti vaimustatud ning osa vihkasid seda. Selle ooperi edu paelus ka tema „Prélude“ ’ga, mille ta kirjutas 1892.aastal. Järgmisel 10 aastal oli ta prantsuse muusikaelu juhtfiguur, kirjutades teoseid nagu „Meri“, „Ibéria“, ka „Suite bergamasque“.
märki allumatusest. Esimest korda kiusati kristlasi aga aastal 46 Roomas ja selle ümbruses. Neid süüdistati, ilmselt alusetult, linna süütamises. Pärimuse kohaselt olevat hukatud siis ka Peetrus ja Paulus. Kõigest hoolimata olid kristlaste tagakiusamised Rooma keisririigi esimestel sajanditel üsna harvad ja juhuslikud ega suutnud takistada ristiusu levikut. Hiline Rooma keisririik Segaduse ajajärk ja Rooma uus tugevnemine Rooma keisririigi hiilgeperioodile I-II sajandil järgnes segaduste ajajärk, mil sagedased riigipöörded viisid kodusõdadeni ja keisritekiire vaheldumiseni. Riigi sisemist ebakindlust kasutasid ära välisvaenlased. Keiser Diocletianus suutis aastakümneid kestnud segadused lõpetada ja riigis taas kindla korra jalule seada. Ühtlasi korraldas ta põhjalikult umber riigi valitsemise ja sisekorralduse, suurendades keisri ja riigi bürokraatia võimu ning kärpides senati tähtsust ja kodanike vabadusi
annaabi.ee 
