Olustvere mõis Helen Hütt 12.A Olustvere mõis on rüütlimõis Olustveres, Suure-jaani kihelkonnas Viljandimaal. Olustvere on Lõuna-Eesti suurimaid mõisaid. Mõis rajati 16.sajandi keskel ordumõisana. Liivi sõja järel Poola ajal oli mõis riigi omanduses. Kui 1620ndatel läks Lõuna-Eesti sõja tulemusena Rootsi kätte, sai Olustverest de la Gardie'de hiigelvalduste üks osi. 1630ndatel aastatel pantis de la Gardie'delt mõisa Valentin von Schilling, alates 1660ndatest aastatest oli mõis aga von Schlippenbachide aadliperekonna omanduses. 1742. aastal siirdus mõis perekonnasidemete kaudu von Fersenite aadliperekonna valdusse, kes pärinesid Harjumaalt Pahkla mõisast. Millalgi 17. sajandil viidi mõisakeskus ka tänini säilinud asukohta. Nikolai Paul von Fersen, Olustvere krahvidest viimane, on mõisa ilu heaks teinud kõige rohkem
politseiasutused · 1785. Aastal avaldatud ,,Armukiri aadlile" ja ,,Armukiri linnadele" pani aluse linnade omavalitsusele ja laiendasid aadli omavalitsust kubermangu tasandile · Katariina II valitsemise ajal kasvas üles kaks põlvkonda inimesi, kes olid harjunud sõnavabaduse, poliitilise stabiilsuse ja välispoliitiliste võitudega ja asusid kujundama Venemaa uut palet. Valgustatud absloutism Austrias Karl V valitsemisest - hiigelvalduste jagamine oma vennaga, sellest said alguse Habsburgide dünastia Hispaania ja Austria harud. Keisritroon jäi peale Karl V surma aga Austriale. · 1740-1780 valitseb Austriat Maria Theresia, kes tegi mitu reformi riigi eri piirkondade ühendamiseks ning valitsemise moderniseerimiseks. · Sammuks üldise sõjaväekohustuse suunas kehtestati Austrias liisu teel nekrutiksvõtmine. · Maria Theresia rajas ka Schönbrunni lossi, Viinis
Hispaania hegemoonia Euroopas oli lõppenud. Felipe IV poeg Carlos II [16651700] oli lisaks infantiilsusele ka rahhiidi põdemise järel füüsiliselt sant. Nagu tõdes Prantsuse saadik, ,,on täies ulatuses võimatu kirjeldada Hispaania valitsemises ilmnevat korratust või seda viletsust, milleni Kastiilia on langenud." Carlosel järeltulijaid polnud ja nii on kogu Euroopa ärevil, kes saab pärast kuninga surma Hispaania ja tema hiigelvalduste pärijaks. Hispaania pärilussõja (170114) ( Rahvusvahelised suhted) tulemusel asendas Habsburgid Hispaania troonil Bourbonide (hisp. Borbón) dünastia. Hispaania Bourbonide võimu all Bourbonide Felipe V [170046] ning Fernando VI [174659] valitsemise all Hispaania kosus. Saavutamata küll sellist tähtsust ja mõju, mis oli 16. sajandil, jäi Hispaania endiselt maailma suurimaks koloniaalimpeeriumiks. Kolmanda Bourbonist kuninga Carlos III ajal [175988] viidi
annaabi.ee 
