Kui Eller sai 1920. aastal heliloojadiplomi, oli ta üks viimaseid eesti muusika ajaloo suurkujusid, kes omandas muusikahariduse Peterburi konservatooriumis. Heino Eller on olnud eesti muusika teerajajaid, selle vormijaid Euroopa moodsasse kultuuripilti. Mitte väiksem pole tema roll eesti muusika kujundajana uute heliloojate põlvkonna kasvatamisel. Kui suguvõsade uurijad kujundavad oma sugulaste põlvnemised puuks, siis Elleri õpilastest saaks kujundada koolkonna hiigeltamme, mille oksteks oleksid enam kui 60 väga erinevate suundumustega heliloojat nii sõja eel kui järel. Eller on olnud õpetajaks ka 12 maailmakuulsale Arvo Pärdile. 1971. aastal anti keskastme muusikaharidust pakkuvale Tartu muusikakoolile Heino Elleri nimi. Eller algas Ellerina ja jäi Elleriks oma loomingutee lõpuni. Joonis 2. Heino Elleri monument (A. Kuulbusch-Mölderi ja A. Murdmaa 1987) G
34 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) (Eesti Mõisad) 22 ehitatud ka tornkindlust meenutav veetorn ja kastellitüüpi tall-tõllakuur, kõrvalhooneid leiab mõisapargist veelgi. Praegu on Sangaste koos metsapargiga (75ha) Eesti kõige liigirikkam mõisapark. Seal kasvab puid ja põõsaid kokku 490 liigist ning need on paigutatud päritolu järgi kuude osakonda. Lossi taga seisva hiigeltamme olevat istutanud Peeter I, sellest ka nimi – Peetri tamm. Üheks peamiseks turistimagnetiks on Sangaste lossi sosistamisefekt: seistes näoga sissekäigu katusealuse ühe samba suunas, on seal sosistatu selgelt kuulda diagonaalis paikneva vastassamba juures.35 57 Näide Sangaste mõisa interjöörist. Allikas: Vikipeedia 56 Gootika tunnused Sangaste mõisa peahoonel. Foto: M.-L. Paris 2013 35 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) (Eesti Mõisad) (Praust)