Neist huvitavaim on taies, mis praegu asub Philadelphia kunstimuuseumis USA-s. Jeesus põlvitab siin Jordani kaldal, pruuniks päevitunud Johannes seisab tema kõrval, valades kahe käega galilealasest kolleegile vett kuklasse. Poussini maalidele nii omana ideaalmaastik ei puudu ka siin. Selle taustal vasakul on tal väga õnnestunud Püha Vaimu sümboliseeriva tuvi kujutis. Tretjakovi Galeriis Moskvas võib näha realist Aleksander Ivanovi (18061858) hiigelmaali "Kristuse ilmumine rahvale". Kunstnik töötas teose kallal 20 aastat Itaalias. Keskne kuju ei ole maalil Jeesus, vaid Johannes, kes osutab taamalt lähenevale Kristusele: "Vaadake, sealt saabub õige Messias!" Kuigi teosest õhkub ehk liigset akademismi, ei saa me eitada autori õnnestunud kompositsiooni ning kõigi ühiskonnakihtide esindajate oskuslikku karakteristikat. Kauneim "Kristuse ristimine" asub aga Rahvusgaleriis Londonis. Selle autoriks on Piero della Francesca (14161492).
kullatud hõbedast Ryssenberchi monstrants. Põhjasõja ajal kinkis tallin selle ära ja see on praegu Peterburi Ermitaazis. Tallinna telliti teoseid kahelt nimekalt lüübeklaselt HERMEN RODE JA BERNT NOTKE. Nende tähtsaim toodanguliik oli tiibaltar mis meenutas 2- kordsete ustega õhukest kappi. Tiibaltar toodi Niguliste kirikusse 1481 aastal. Rode oli enamjaolt maalija ja altari keskosa skulptuurid nikerdas tema abiline. 1843 saabus Notke töökojast pühavaimu altar. Notke on teinud ka hiigelmaali Surmatants. 15.saj seostub Tallinn Madalmaade uuendusliku kunstiga, mida esindab maalidest koosnev maarja altar. 16.sajandil loodi Tallinnas 2 olulist kiviskulptuuriteost, mis kuuluvad hilisgootikasse. Üks neist on kaupmehe Hans Pawelsi kenotaaf oleviste kiriku maarja kabeli välisseinal, mille autorid on sakslane BYLDENSNYDER ja poolakas PALE. 1529 müüriti Suure rannavärava kohale Tallina vapikivi. Hilisgooti leekestiilis raamistuses hoiavad fantastilised elukad Tallinna väikest vappi