aga 1200 – 1400 aastat vanem. Raua isotoop raud-55, mida saadakse tuumareaktoritest, on pehme röntgenikiirguse allikas. Selle isotoobi alusel konstrueerit miniatuursed röntgeniaparaadid, mida kasutatakse meditsiinis ja tehnikas. 1874. a. täheldas Kaasani ülikooli dotsent Smirnov, et Kurski kubermangus kaldub magnetnõel normaalasendist kõrvale. Sajandi lõpul tegi Eestist pärinev Moskva ülikooli professor E. Leist kindlaks, et magnetilist anomaaliat põhjustavad magnetrauamaagi hiigellademed. Kokkuvõte Raud on meile väga tähtis. Rauda vajavad nii inimesed kui ka taimed ja loomad. Rauda leidub inimese kehas, ning palju tarbeesemeid ja hooneid on ehitatud, kasutades rauda. Ilma rauata oleks elu väga raske ette kujutada. Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Raud http://opiobjektid.tptlive.ee/Materjaliopetus/raudssinik_sulamid__mustad_metall id.html http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Raud.htm
Teras sisaldab süsinikku alla 1,7% ja terase tootmisel on põhiprotsessiks süsiniku ülejäägi kõrvaldamine malmist. Huvitavaid fakte, hüpoteese ja paradokse rauast 1874. a. täheldas Kaasani ülikooli dotsent Smirnov, et Kurski kubermangus kaldub magnetnõel normaalasendist kõrvale. Sajandi lõpul tegi Eestist pärinev Moskva ülikooli professor E. Leist (Leyst) kindlaks, et magnetilist anomaaliat põhjustavad magnetrauamaagi hiigellademed. Teadaolevaks vanimaks raudesemeks peetakse Austria Alpidest tertsiaari kivisöekihist leitud töödeldud terasest rööptahukat ja mitut raudnaela meenutavat eset. Shotimaa söekihist leiti koguni primitiivne suurtükk. Kõik need leiud pärinevad aga ajast, mil inimest veel polnud. Mõistlikku seletust anda ei osata, kuigi on püstitatud hüpoteese, seostamaks esemete päritolu tulnukate viibimisega meie planeedil. Aastal 2900 e. m. a
annaabi.ee 
