püüab määratleda rahvusvahelisi norme intellektuaalomandi õiguste jõustamiseks. ACTA peamine eesmärk on tõkestada piraatvara/loomingu levikut internetis. Väga paljud internetikasutajad kasutavad erinevaid failiedastusportaale, kust on võimalik enda arvutisse tõmmata nii vabavarana levikus olevat materjali kui ka materjali, mille eest inimene, kes seda kasutada tahab, tegelikult maksma peaks. Rahva arvates on ACTA taga tegelikult muusika- ja filmitööstuse hiigelkorporatsioonid, kelle taskud on niigi rahast pungil, kuid kes siiski tahavad enamat. Juba 2006. aastal hakkasid USA ja Jaapan ACTA-t välja töötama. Kanada ja Euroopa Liit liitusid läbirääkimistega 2006. aasta lõpus ja 2007. aastal. Ametlikud läbirääkimised algasid 2008. aasta juunis, kui läbirääkimistega liitusid Austraalia, Mehhiko, Maroko, Uus- Meremaa, Lõuna-Korea ja Singapur. (1) ACTA väljatöötamise juures on üheks kahtlusallikaks olnud selle salastatus. Lepingu
organiseerunud spordivormide puhul, esineb ametlikult organiseeritud spordis nii majanduslik kui ka sotsiaalne ebavõrdsus. Organiseeritud sport ei arene ilma materiaalsete vahendite kaasamiseta. Inimgrupid, kes kontrollivad neid resursse ning kasutavad neid spordi organiseerimiseks ja spondeerimiseks lähtuvad alati enda väärtustest ning huvidest. Oleks ettekujutlematu, et tänapäeva olümpiamänge sponsoreerivad hiigelkorporatsioonid ei arvestaks selgelt spondeerimisega seotud ettevõtte turunduslike ja majanduslike huvidega. Ühiskonna mõjuvõimsad grupid omavad suurt mõju sellele, millised spordialad on organiseerunud, milliseid alasid edendatakse ning reklaamitakse. Kui mõned, ehkki suurte traditsioonidega, spordialad, ei kattu nende gruppide huvidega, on raske neid alasid arendada. Rannavõrkpall ei oleks kunagi arenenud
annaabi.ee 
