Istandike omanikud Indias lasid alla oma toote hinna, astudes lootusetusse võitlusse. Kui Saksa firmad täiustasid tehnoloogiat ja alndasid hinda indigo veelgi, jäid India hiiiglasuured istandused sööti. Saksamaa sai indigo eksportijaks maailmas. 3. Mis mõjutas keemiatööstuse arengut 20.sajandil kõige enam ja milline keemiatööstuse haru selle tulemusena eriti kiiresti arenes? Kõige enam mõjutasid keemiatööstuse arengut 20. sajandil maailmasõjad. Teatavasti vajavad sõjamasinad hiigelkoguses kütust ja riigid, kellel see puudub jäävad isolatsiooni korral väga raskesse olukorda. Saksama on ükss nendest riikidest, kellel puudub oma nafta, sellepärast alutatigi Saksamaal varakult alternatiivkütuste otsinguid. Selle tulemusena arenes mootorkütust tootev tööstusharu eriti kiireti. 4. Nimeta riigid, kus keemiatööstus eriti tugevalt arenenud. Keemiatööstuses on esikohal Ameerika. Teisel kohal on Jaapan. Nendele järgnevad Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Itaalia.
nimetus. Me ei saa kindlalt öelda kas oli see Egiptuses või Kesk-Aafrikas kus raske kollane eheda kulla tükk inimese tähelepanu esimesena pälvis. Vanimad haudadest pärinevad kuldesemed dateeritakse praegu 6. kuni 10. aastatuhandega e.m.a. Need on nõelad, ripatsid, väikesed noad, käevõrud ja spiraal sõrmused, millele hiljem lisandusid peeglite käepidemed, ränikivinoapead, ehted ja kujud. Arheoloogid on kõikide vaarao dünastiate püramiididest avastanud hiigelkoguses kullast ehteid ja tarbeesemeid. Püramiididest on leitud ka esemeid ja tahvleid, millel on kujutatud kulla tootmise ja töötlemise tehnoloogilist skeemi. 1. sajandil e.m.a. oli Egiptuses palju kullamaardlaid, kus töötas hiigelhulk orje, peamiselt sõjavange. Töö käis nii päeval kui ka ööl, ilma vaheaegadeta ülevaatajate järelevalve all. Egiptuse hieroglüüfid kirjeldavad kulda juba aastal 2 600 eKr. Ka Vanas Testamendis mainitakse mitmetes kohtades kulda.
Inimkonna ajaloos pole ilmselt ükski metall mänginud nii tähtsat osa kui kuld: selle pärast peeri sõdu , hävitati riike ning rahvaid, sooritatu kuritegused. Kollane metall andis inimesele võimu ja iga valitseja püüdis hankida seda võimalikult palju. (Hergi Karik, Mosaiik, Tallinn . ,,Valgus" . 1984 lk.7) Antiikmaailmas oli peamiseks kullatootjaks orjanduslik Egiptus. Arheoloogid on kõikide vaarao dünastiate püramiididest avastanud hiigelkoguses kullast ehteid ja tarbeesemeid. Püramiididest on leitud ka esemeid ja tahvleid, millel on kujutatud kulla tootmise ja töötlemise tehnoloogilist skeemi alates kulla pesemisest ja sulatamisest kuni eseme valmimiseni. (Hergi Karik, Mosaiik, Tallinn . ,,Valgus" . 1984 lk.15) Kuld oli juba iidsetest aegadest alates tuntud hiinlastele, hindudele ja teistele Aasia rahvastele. Hiina imperaatorite paleede silmipimestavas luksuses, India pagoodide
kokkuaurutamisel. Polüestrid Tehnikas on suur tähtsus polüestritel. Need on polümeersed ained, mida harilikult saadakse dikarboksüülhapetest ja mitmehüdroksüülsetest alkoholidest polükendensatsiooni teel. Tuntuim polüester on lavsaan (terüleen, dakron), benseen-1, 4 dikarboksüülhappe (tereftaalhappe) ning etaandiooli polüester. Lavsaanist valmistatakse sünteetilist kiudu ja sellest omakorda mitmesuguseid tekstiilitooteid. Polüestrist tehismaterjale toodetakse hiigelkoguses. Nagu paljudki teisedki kunstlikud ained, on nad loodusele võõrad. Bakterid ja muud mikroorganismid ei suuda neid hüdrolüüsida ning seepärast polüestrid lagunevad looduses äärmiselt aeglaselt. Nii aga saastatakse keskkonda kile, riide, anumate ja muude jäätmetega. On leiutatud ka polüestreid, mis lagunevad mikroorganismide toimel kiiresti, kuid need on esialgu veel kallid. Üks sellistest on 3-hüdroksübutaanhappe polüester.
annaabi.ee 
