relvastatud sõdurite ründerühma. Kui valmis puuhobune kreeklaste leeris seisis, peitsid parimad võitlejad eesotsas Odysseusega end selle sisse. Ülejäänud kreeklased panid telgid kokku ning läksid laevadega merele. Kaugemale nad siiski ei sõitnud kui läheduses asuvale Tenedose saarele. Troojalased, kes olid kreeklaste lahkumise üle väga rõõmsad, voolasid nüüd murruna mahajäetud laagriasemele ning uurisid uudishimulikult hiigelhobust, mis kandis Athenale pühendamisest teada andvat pealdist. Jumalannal paluti kreeklasi kojusõidul kaitsta. Troojalased ei teadnud, mida kreeklaste kingitusest arvata,. Paljud tahtsid hobust linna viia: säärane võimas pühadekink Athenale pidi neile kindlasti õnne tooma. Teised hoiatasid selle eest, eelkõige muidugi õnnetusekuulutaja Kassandra. Poseidoni preester Lakoon lennutas kuju pihta oda, demonstreerides, et see on seest õõnes. Juba hakkas troojalaste seast
kavalusega ja purustati. Kavalus seisnes selles, et Odysseus (Athena õhutusel) laskis ehitada suure puuhobuse, millesse peitis vapramad sõjamehed; ülejäänud sõdalased saatis ta merele. Jäi mulje, nagu loobunuks kreeklased Ilioni vallutamisest. Trooja hobune W. Peterseni filmis ,,Trooja sõda". Märganud ühel hommikul kreeklasi koju purjetamas ja linna väravate ees puust hiigelhobust, pidasid troojalased seda jumalate kingiks ja sõda lõppenuks. Apolloni templi preester LAOKOON hoiatas troojalasi puuhobust linna toomast ja viskas selle pihta oma oda. Seepeale põimusid ümber Laokooni ja tema mõlema poja kaks suurt madu ning surmasid nad. (Nii karistas Poseidon oma vennapoega Apollonit ja tema preestrit, sest neil päeval oli merejumal kreeklaste poolel.) Troojalased pidasid seda Apolloni jumalikuks märgiks, ei uskunud Laokooni hoiatust,
annaabi.ee 
