Suhteliselt kindlad on lumevaalimise suhtes hariliku kadaka püramiidvormid. 3.8. Perekond elupuu - Thuja Elupuud, nagu kadakadki kuuluvad küpressiliste sugukonda. Perekonnas kokku on vaid 5 liiki. Eesti vanades parkides võib leida rohkesti harilikku elupuud (Thuja occidentalis), mis on leidnud kasutamist nii barokkaedades (pöetud hekkidena) kui maastikule orienteeritud parkides aktsentgruppidena (Räpina, Õisu jm). Kollektsiooniaedades esineb veel ka hiigelelupuud, korea elupuud ning jaapani elupuud (Thuja plicata, T. koraiensis ning T. standishii). Liigilise mitmekesisuse tõstmiseks on viimatimainitud liike hiljem istutatud ka parkidesse. Pargiarhitektuuri seisukohalt aga on selline tegevus kaheldava väärtusega. Täiesti talve- ja haiguskindlaks võib eelpool loetletud liikidest pidada harilikku elupuud ja enamikku (mitte kõiki!!!) selle sorte. Üldjuhul on kollasevõrselised sordid (aga siiski mitte kõik!!!) külmaõrnemad kui rohelisevõrselised
peamiselt kõik vajalikud katuselaastud ja sindlid. Puitu kasutatakse veel ehituspuiduks, sisustuses, usteks, postideks, aiatara ja inventari (k.a. mesitarud) materjaliks, paadiehituseks. Põhja-Ameerika looderanniku indiaanlased kasutasid hiigelelupuu puitu selle hea kestvuse tõttu onnide ehitamiseks ning meresõidukanuude ja tootemisammaste valmistamiseks. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 40 Puidu tootmiseks kasvatatakse hiigelelupuud ka Briti saartel, Saksamaal, Uus-Meremaal jm. Eestis vähearvuline, sest ei talu karme talvi. Eestis kasvavate puude kõrgus kuni 22 m (Taagepera park), suuremaid eksemplare kasvab veel Saaremaal ja Järvseljal jm. Sobiv kasvatada külmade tuulte eest varjatud kohtades, perspektiivne just Lääne-Eestis ja saartel. Perekond Chamaecyparis Spach EBAKÜPRESS Igihaljad ühekojalised puud. Võra on koonusjas kuni munajas-kuhikjas, latv sageli looklev. Võrsed lapikud.