Vana-Rooma 2000 eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal 800-500 eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruskite linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas Langeb kokku etrusikite hiigelajaga Itaalia. 753-509 eKr Pärimuse järi oli Rooma esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Rooma valdused ulatusid Tiberi suudmeni, kus oli Ostia sadam. Viimased 3 kuningat olid etrusikid. Sel ajal
Hiinasse, Egiptusesse ja Kreekasse. Juba III aastatuhandel e.m.a. lahati Hiinas laipu ning omandati teadmisi inimese siseelundite ja veresoonte ehitusest. Kõrgemal tasemel seisis inimese anatoomia ja ka loomade anatoomia Kreekas. Juba V saj. e.m.a. kirjutas siin Alcmaeon esimese raamatu inimese anatoomiast. Hippokratest (460-377 e.m.a.), keda tuntakse ka "arstiteaduse isa" nime all, kogus ja süstematiseeris seni teadaolevad andmed inimese anatoomia kohta. Rooma impeeriumi laienemise ja tema hiigelajaga nihkus ka teaduse raskuspunkt sinna. Nii muutus inimese anatoomia keskuseks Rooma. Väga suurt ja pikaajalist mõju inimese anatoomia arenemisele osutas kreeka päritoluga rooma arst ja loodusteadlane Claudius Galenos (u. 130 200m.a.j.) Galenos lahkas loomi, hukatud inimeste laipu ning kirjutas mitmeid töid närvisüsteemi kohta. Galenos muutus selliseks autoriteediks, et tervelt kolmeteistkümne sajandi jooksul õpiti anatoomiat ainult tema töödest. Loomulikult oli
annaabi.ee 
