.2 Raamatu kokkuvõte........................3-5 Kasutatud kirjandus........................6 Ülevaade Viimaste aastate üks tuntumaid A.Kivirähki teoseid on ,,Mees, kes teadis ussisõnu". Romaan ilmus 2007. aastal. Sarnaselt varasema romaaniga ,,Rehepapp", on ka selle teose tegevustikku põimitud folkloorilisi motiive muistenditest ning müütidest (,,Rehepapis" Vanapagan, kratid ja libahundid, ,,Mees kes teadis ussisõnu" aga Põhja Konn, metsahaldjad, hiietargad). Tema eelnev raamat ,,Rehepapp" on aga palju lustakam ja positiivsemalt meelestatud. Näeme, et tänu Rehe Sandrile ja raamatu õnnelikule lõpule annab see edasi mõtet, et eestlased on kahtlaste väärtushoiakutega, kuid edukad kohanejad. ,,Rehepapis" on talurahvas Kivirähu kujutluses ahne, riukalik ja pragmaatiline, varastab nii mõisa kui üksteise järelt. Kirikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. Kuid ,,Ussisõnades" on
sealset arengut mõjutanud suuresti vanausuliste kogukond, mis vaatamata keerulistele ajaloosündmustele on suutnud säilitada oma identiteedi ja siiani käib vanas puitkirikus koos vanausuliste kogudus. Vanausuliste traditsioonidest ja eluolust aitab ülevaate saada muuseum, mis 1998. aastal Kolkja külas avati (Vene Vanausulised..., 2012). Linte küla Tegu on ühe Räpina valla suurema asulaga, mida esmakordselt mainiti 1582. aastal. Rahvapärimuses on säilinud lood kuidas küla hiietargad mäel lindude lennusuuna järgi tulevikku ennustamas käisid, mistõttu on Arumäge nimetama hakatud Lindemäeks ja küla Linde külaks. Lindemäel asusid ka pühad hiied, kus viidi läbi ohverdamisrituaale. Rituaalide läbiviiaks oli naisterahvas nimega Maarja, mistõttu hakati mäge hiljem nimetama Maarjamäeks. Põhjasõja eelne suur näljahada, mis tõi endaga kaasa taudi, nõudis paljude inimeste elud. Taudiohvrid maeti Maarjamäela
annaabi.ee 
