metsast kolinud. Ta isa tahtis, et temast saaks tubli talumees. Isa aga suri karu käeläbi, kellega emal oli afäär ning peale seda kolisid nad tagasi metsa. Tema perekonda kuuluvad veel õde Salme ja onu Vootele. Leemet austab vanasid tavasid, kuid ei põgene ka uute eest. Ta on pidevalt kahe vahel ja ei suuda otsustada ei metsaelu ega külaelu kasuks. Ta proovib tutvuda külaeluga, et minnagi sinna elama, kuid pöördub ikkagi tagasi metsa. Ta armub Hiiesse ja nad plaanivad abielluda, pulmas aga tapetakse Hiie huntide poolt, kelle kõrvad on vaiku täis ja keda ussisõnadega mõjutada ei saa. Leemet ei suuda sellega leppida, ometi läheb ta eluga edasi. Läheb külasse, kuna ta on vaimustatud Johannesse tütrest Magdaleenast. Magdaleena tahab, et ta oleks tema lapsele isa eest ja õpetaks lapsele ussisõnu. Leemet on nõus. Ülgas tapab Magdaleena ja lapse. Taaskord on Leemet üksi ja murtud
Tulles külast tagasi edastab ema kohutavad uudised, et Ülgas käsib kuulekal Tambetil oma tütat ohverdada, et taastuks muistne maailm. „Tambet ja Ülgas olid mulle nii jälgid, et ma tundsin endas ootamatut raevusööstu: sel hetkel oleksin ma olnud võimeline neli küüntega südame rinnust välja rebima, neid peadpidi vastu puud taguma, neid tükeldama ja lõhki kiskuma.“(lk200) Viha Tambeti ja Ülgase vastu kuna tood tema sõpra ja tulevast nasit tappa tahtsid. „Ta polnud Hiiesse kunagi kuigi õrnalt suhtunud, kuid tütre ohverdamine oli ilmset temagi jaoks liig.“(lk202) Hiie ema ei suuda ikkagi ohverdusega nõutuda ja huntide tagaajamises kiirustab ema hetkeks ette ja annab Leemele juhiseid kust poolt saab põgeneda. „Olin see tõesti mina , kes öötaevasse ussisõnu sisitats nagu muistne, lahingusse sööstev sõjamees? Kust ma võtsin selle ootamatu jõu ning raevu?“ Merele põgenud koos paadiga kus istub Leemt ja magab Hiie, Leemet imestab
annaabi.ee 
