· Ristipuuks oli tavaliselt mänd või tugev lehtpuu. · Hiis oli ühteaegu nii kes kui ka mis. Esineb laialdaselt kohanimedes (N: Hiiepõld, Hiiesoo, Hiiealuse heinamaa) · Hiide minek ei tomunud kunagi ilma asjata, see oli püha. · Pühasid metsasalusid mainis juba Läti-Hendrik 13. sajandil. · Soome-ugrilastele on puude austamine eriti omane. · Hiie usk oli enamlevinud Lääne-Eestis. · Hiiepuudeks olid tammed, männid. · Hiie juurde kuulusid hiiekivid, hiieallikad. · Hiis oli suure võimega hingestatud paik, sealt ei tohtinud midagi kaasa võtta, ega murda. · Hiide viidi ohvriannid.
Janu kustutamiseks ei tohtinud küünitada suud hiieallikani. Hiies oli keelatud igasugune kurjus, ka kurjad sõnad. Hiide pidi minema puhta keha ja puhta meelega. Hiis karistas oma seadustest üleastujat. Rahvas teab palju juhtumeid, kus rikkujat tabas mõni häda: kätetuks, jalutuks, pimedaks jäämine või surm.[14.] 6 1.5 Loodusobjektid, mida hiies austati Puud. Tavaliselt on hiis tuntud puudesaluna tammikuna. Ometi võivad hiiepuudeks olla kõik kodumaa puuliigid. Tingimuseks on vaid, et maa, millel nad kasvavad, oleks tuntud hiiena. Põhiliselt kohtame üksikuid hiiepuid ja veel enam mälestusi nendest. Kivid. Virumaal on arvatud, et igas hiies peab olema hiie- või ohvrikivi. Tegelikult polnud lugu nii enam möödunud sajandilgi. Paljud kivid leidsid oma lõpu mõisahoonete ja kirikute seintes. Kuid kive on ka peidetud.Sageli asuvad hiites suured rändrahnud
annaabi.ee 
