Suurem jagu looduslikke tammikuid kasvab Saaremaal ja Lääne-Eestis, kuna Ida ja Lõuna-Eesti tammemetsad on enamasti kultuurpuistud, mis istutatud parematele metsamaadele. Seetõttu on nad ka hea kasvuga keskealised puud ulatuvad 30 meetri kõrguseni ja isegi üle selle. Eestlane on pidanud tamme pühaks puuks, püsivuse ja vastupidavuse sümboliks. Sestap on hoitud vanu rahvapärimustega seotud või muul põhjusel tähendust omavaid puid ning metsasalusid, eriti hiiemetsi. Meie praegustes loodustingimustes nõuab tamme kasvatamine vaeva ja hoolt. Teatud kogemused ju on, kuid siiski pole täielikku õpetust tammemetsade majandamiseks seemikutest kuni täisealiste ja põlismetsadeni erisugustes, tammele sobivates kasvukohtades. Veel pole päris selge ka see, kuidas paremini hoida meie põlistammesid ning -tammikuid. Hilisem kliima jahenemine aga andis eelise lehtpuude põhilisele konkurendile kuusele. Tunginud esmalt tammikute ja teiste
oli võimalus ka puhata. Kreeka elamuarhitektuurile oli iseloomulik peristüüllahendus, kuhu peristüülõuedesse on aja jooksul hakatud rajama istutusi - ilmselt on siin tegemist Oriendi aedade mõjuga, mis toodi kaasa sõjaretkedelt. Kreeklased olid idamaadega kaubavahetuses, tutvusid sealsete iluaedadega ja võtsid sealt üht- teist üle. Nii tekkis Kreekaski pühade puude austamine, hakati kaunistama templite ümbrust ja istutama pühi hiiemetsi. Egiptuse eeskujul võeti pidudel kasutusele lilled ja vanikud. Vana- Kreeka aiad, õigemini aedade aseained, kujunesid peamiselt linnades. Armastati väga lilli ja ilutaimi, mida kasvatati pottides ja kastides katustel. Selliseid katuseaedu nimetati Aphrodite armastatu Adonise (nooruse-, taimekasvatus- ja viljakusjumal) auks adooniseaedadeks. Adonis oli Aphrodite nooruslikult kaunis armsam; ta hukkus metsseajahil, kuid Aphrodite palvel lubas
annaabi.ee 
