kuni 476. a e.Kr hoogsalt. Suured mastaabid. peristüül; aia keskel bassein. jugapuu, loorber, mirt. akveduktid. Rahvapargid, lossiaiad, villaaiad, Siseaed-välisaed, sammas- Kasvuhooned (vilgukivist). Viridariumid: viljapuud ja portikusaiad, matusepaigad varikäigud. Korrapärase Rosaarium, potililled. Lilleärid: ilupuud. hiiemetsadega hävisid koos Rooma kompositsiooniga. Mägivillade roosid jt lilled, sh Aprikoos, virsik, ploom, langusega. terrassaiad. Aiamajad, lehtlad, introdutseeritud. Geomeetriliselt viinamari jt. pergolad ja taimevõrestikud, pügatud puud-põõsad, trepistikud
Õielehti puistati põrandale. Külaliste pead olid ehitud roosipärgadega ja peolistele piserdati roosivett. Nero tellis oma pidude tarvis laevatäied roose Egiptusest, makstes selle eest suurtes kogustes kulda. Roomlased armastasid ka teisi lilli, mis põhjustas Rooma esimeste lilleäride tekke. Lilli kasvatati ka kasvuhoonetes, mille seinad ja katus olid kaetud vilgukivist plaatidega. Uhked olid ka Rooma keisrite matusepaigad, mis idamaade eeskujul olid piiratud vaiksete ja varjuliste hiiemetsadega. Panus. Järgnevad mõisted ja materjalid assotsieeruvad sageli maastikuga seotud kujundusega, mis arenes klassikalise Rooma ajastu jooksul, kuigi seda leiab mõnikord ka juba varasematest kultuuridest: · võlv · betoon · tee, akvedukt ja teised insenerlahendused maastikus · võlvkäik · telg · ruumi piiramine · piiratud vaade Rooma muljed
annaabi.ee 
