Toompea (endise Suure Linnuse) keskosas paikneval väljakul. Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale arvatavasti juba 1219. aastal, mil taanlased Tallinna vallutasid. · Kiriku kesklöövi idaviilul paikneb väike kaheksatahuline kellatorn, mis on ehitatud üheaegselt pikihoonega. Keskajal oli see kiriku ainsaks torniks, olles praegusest kõrgem ning varustatud kõrge renessansskiivriga. · Kirik põles maha 1684 kogu Toompea haaranud hiidtulekahjus, mil hävis kogu puitsisustus, varises kokku osa võlve ning kannatada said paljud raiddetailid, eriti kooriruumis. · Kiriku sisutusest tuleks mainida 13-18. sajandist pärinevaid arvukaid hauaplaate, 17. sajandist pärinevaid raidkivist sarkofaage, 17. sajandi lõpust pärinevat altarit, kantslit, võidukaaregruppi ning kroonlühtreid, samuti arvukaid aadlike vapp-epitaafe 17-20. sajandist. · Kiriku neljast kellast pärineb kaks 17. sajandist, kaks aga 18. sajandist
ajast, mil Tartu hansalinnana vahendas ennekike Lbeki ja Venemaa kaubandust. Kronoloogia XIII saj lpp XIV saj Tartu Jaani kiriku ehitamine koos Lbeki kabeliga. 1327 Jaani kirikule mrati esimene preester. 1704 Tartu pommitamine Phjasjas. 17051707 purustatud kiriku konserveerimine ja remont, phjaseina portaal mriti kinni. 1708 Tartu purustamine Peeter I ksul siit lahkuvate vgede poolt. ca 1718 kiriku taas lesehitamine ja mberkujundamine. 1775 Tartu hiidtulekahjus kukub torn lvide peale ja purustab vlvid. 1830. aastad kiriku rekonstrueerimine, arhitekt G. F. W. Geist. Aknad tehti mrksa madalamaks ja teravkaared asendati segmentkaarsete sillustega. Valgmiku aknad mriti kinni. 1899 Jaani kiriku mberehitus, arhitekt W. Bockslaff. Kesklv saab talalae. 25. august 1944 kiriku hving Nukogude vgede pealetungi ajal. Jrele ji vaid hoone mristik ja krvallvide ning krkambri tellistest vlvlaed. 1952 Phjalvi varing
praegusest kõrgem ning varustatud kõrge renessansskiivriga. Lääneküljel polnud kirikul torni kuni 18. sajandini, seal paiknes suur väliskantsli ärkel. 15. sajandil täiendati kirikut arvukate juurdeehitistega, põhjaküljele rajati servjoonvõlvidga kaetud Püha Georgi kabel, raidportaaliga kabel rajati ka kiriku edelanurka. 16-17. sajandil kattus kogu hoone lõunasein juurdeehitistega, oma praeguse kuju said need 17-19. sajanditel. Kirik põles maha 1684 kogu Toompea haaranud hiidtulekahjus, mil hävis kogu puitsisustus, varises kokku osa võlve ning kannatada said paljud raiddetailid, eriti kooriruumis. Pärast tulekahju taastati 1686 kirik praktiliselt endisel kujul. 17. sajandi lõpust ning 18. sajandist pärineb ka suur osa kiriku sisustusest. 1778-79 ehitati kiriku kesklöövi lääneossa barokne läänetorn koos kiivriga. Praktiliselt sellisena on kirik säilinud ka tänini. Kiriku sisutusest tuleks mainida 13-18. sajandist pärinevaid arvukaid hauaplaate, 17
annaabi.ee 
